"Eelnõu eesmärk on korrastada ja kaasajastada politsei valvatavate objektide loetelu, võttes arvesse 1. jaanuaril 2016 aastal jõustuvat riigikaitseseadust, mille kohaselt rakendatakse riigikaitseobjektil politsei valvet, kui objekt on lisatud valitsuse määrusega kehtestatud politsei valvatavate objektide loetellu," teatas valitsuse pressiteenistus.

Muudatuse järgi täiendatakse loetelu nelja punktiga, mille kohaselt nähakse ette politsei valve välisministeeriumi hoonele, AS-i G4S Eesti sularahadivisjoni Tallinna rahatöötluse hoonele, teabeameti hoonele ning siseministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste hoonetele.

„Selline koostöö on meil politsei- ja piirivalveametiga juba euro tulekust saati. Uuest aastast sisuliselt midagi ei muutu. See olukord fikseeritakse nüüd seaduses ära. Politsei mehitatud valvet meil täna ei ole ja ei tule ka," ütles G4S Eesti kommunikatsioonijuht Reimo Raja.

"Seega riigile ja maksumaksjatele täiendavaid kulusid ei kaasne. Sularahakeskuses kehtivad ranged turvanõuded ja me saame objekti turvamisega ise hakkama. Küll aga teatud intsidentide korral sularahakeskuses on politsei valmis kohe reageerima," selgitas ta.

"Me oleme sularahakäitluses oluline partner riigile. Sularaha ringlus on hädaolukorra seaduse järgi üks elutähtis teenus ja seetõttu oleme riiklikult tähtsate objektide nimistus,“ ütles Raja.

PPA teatas seadusemuudatusele kommentaariks, et valvebüroo valvab riigile olulisi objekte ja kahtlemata on ka sularahakeskus politsei kõrgendatud tähelepanu all.

"Samas ei tähenda see, et politseipatrull on 24/7 sularahakeskuse kõrval seda häiret ootamas. Politsei ja sularahakeskuse koostöö seisneb selles, et kui sularahakeskusest tuleb häire, siis politseinikel on olemas teadmine selle kohta, kuhu minna ja kuidas seal olukorrale reageerida," selgitas Põhja prefektuuri valvebüroo juht Aivar Ridamäe.

Kuigi seni pole sularahakeskus politsei valvatavate objektide nimekirjas olnud, on määruse näol tegemist tehnilise muudatusega, mis ei muuda politsei igapäevatöös midagi.