“Balti riikidel on alati olnud alternatiivsed kütuseliigid ja sellepärast peame tegutsema väga ettevaatlikult. Gaasi järsk kallinemine vähendaks meie tarneid nendesse riikidesse. Sellest ei ole me aga huvitatud,” ütles Gazpromi juhatuse aseesimees Aleksandr Rjazanov.

Rjazanovi sõnul on Balti riigid nüüd Euroopa Liidu liikmed ja tasapisi peab ka gaasi hind tõusma Euroopa tasemele. “Kui Poolale müüme gaasi 120 dollarit 1000 m3 eest, siis see on hind, milleni peavad püüdlema ka lugupeetud Balti riigid.”

Gazpromi juhi teeb järsu hinnatõusu puhul ettevaatlikuks aga alternatiivsete kütteliikide olemasolu Baltikumis. Eestis on põlevkiviõli, mis on kütusena gaasist odavam, ja teiseks on Balti riigid hakanud sisse ostma rasket naftat sisaldavat emulsiooni, millest saab toota odavat masuuti. “Nad veavad seda sisse küllaltki intensiivselt ja see võib saada energiajaamades alternatiivseks kütuseks gaasi asemel. Kuigi Gazprom on Balti riikides asuva gaasijaotusvõrgu omanik ja on huvitatud hinna tõstmisest, tuleb teiselt poolt mõista, et Balti turg on piiratud.”

"Kui gaas kallineks 50 protsendi võrra, tõusevad samaväärselt ka arved. Meil on ühistus palju pensionäre, kellele hinnatõus lööb väga valusalt niigi kõhna rahakoti pihta," ütles 119 korteriga korteriühistu juhatuse esimees Evelin Nigos.

Põlva linna soojatootja AS Eraküte Põlva osakonna juhataja Mati Eelmäe sõnul ei tõuseks soojuse hind kindlasti mitte samas proportsioonis kui gaasi oma. Kuna gaasi maksumus moodustab soojahinnast 60 protsenti, mõjutab kallinemine soojahinda tugevalt.

Oleks valus tõus

“Põlva tingimustes oleks soojahinna tõus kindlasti valus. Gaasihinna 50-protsendilise tõusu korral jääb soojahinna tõus 30-40 protsendi vahele,” ütles Eelmäe.

Eelmäe sõnul on elektri megavatt-tunni hind praegu keskmiselt 1000 krooni. Gaasiga toodetud sooja megavati hind on Põlvas praegu 380 krooni. Gaasi 50-protsendilisel kallinemisel tõuseb soojahind kuni 500 kroonini, mis on elektriküttest ikkagi poole odavamaks.

Radisson SAS Hoteli peainsener Hans Anion ütles, et eelmisel aastal tarbis hotell gaasi

700 000 ja elektrit 3 miljoni krooni eest. “Hinnamuutusest tingitud kulude kasvu saab vajadusel igaüks ise välja arvutada.”

Anioni sõnul ei kavatse nad ööbimist kallimaks teha, isegi kui gaasi hind peaks tõusma 50 protsenti.

Hinnatõusu vältimiseks püütakse kokku hoida muude meetoditega. Üheks kokkuhoiu võimaluseks on gaasigeneraatori paigaldamine hotelli pööningule. Hotellile vajaliku võimsusega generaator toodaks korraga soojust ja elektrit – mõlema megavatt maksaks praeguste hindade korral 200 krooni ligi. Ligi 10 miljonit maksev gaasigeneraator tasuks ennast ära 4-5 aastaga.

Leping paigas

"Eesti Gaasil on Gazpromiga sõlmitud leping ja selles on ära toodud nii tarnitavad gaasikogused kui ka hinnad,” ütles Eesti Gaasi müügiteenistuse ettevõtte direktor Raul Kotov.

Kotovi sõnul kehtivad kuni 2006. aastani tavatarbijale praegused hinnad ja alles seejärel on oodata umbes 5-protsendilist gaasihinna tõusu.

Eesti Gaas on Kotovi sõnul seisukohal, et kui on klientidega kokku lepitud, siis ei ole võimalik lihtsalt ühel päeval hindu muuta. Ainuke võimalus oleks see, kui Eesti riik kehtestab gaasi puhul mingi maksu, mis oleks siis tõlgendatav vääramatu jõuna.

Kui aga Gazprom pöördub Eesti Gaasi poole sooviga sõlmitud lepingus midagi muuta, tuleb alustada kahepoolseid läbirääkimisi. Tulemus selgub siis läbirääkimiste käigus.

2003. aastal ületas Gazpromi gaasimaardlatest pumbatud gaasi maht 540 miljardi kuupmeetri piiri. Gazprom eksportis Euroopasse ja Balti riikidesse 132,9 miljardit kuupmeetrit gaasi rohkem kui 16 miljardi dollari eest. “Aastaks 2008 tahame suurendada Euroopasse tarnitava gaasi kogust 175 miljardi kuupmeetrini,” ütles Gazpromi juhatuse esimees Aleksei Miller.