Gaasimüüjad: kuigi gaasitarbimine väheneb, on potentsiaal suur
Eesti Gaasi tegevjuht Ants Noot ütles, et kuigi gaasitarbimine on aasta-aastalt vähenenud, siis näeb ta ikkagi sellel potentsiaali ja just praeguses mõistes uutes valdkondades. „Sel aastal liigub tarbimiskõver üles ja meie ala sõltub ka üksjagu palju ilmast,“ ütles Noot.
„Ain Hanschmidt on öelnud, et sellesse sektorisse sisenedes näeb ta kasvuootust energiaettevõttena, mitte ainult gaasi importija ja edasimüüjana. Täna näeme, et ka Eesti Energia mõtleb samamoodi, Alexela mõtleb ja tegutseb nii. Infortar Eesti Gaasi enamusosanikuna on huvitatud just grupisisese sünergia loomisest ja energiaettevõte sobib tema portfelli väga hästi. Küllap näevad omanikud ka võimalust raha teenida,“ ütles Noot GLIMSTEDTi ja Äripäeva korraldatud Energiakonverentsil. „Gaas soojamajanduses on hea ja mugav energiaallikas, tema kasutusmugavuses ja keskkonnasõbralikkuses pole kahtlust. Kui gaas oleks võrdselt koheldud nt taastuvenergiaga, oleks ta oluliselt konkurentsivõimelisem.“
Noot tõi välja gaasi head kasutusvõimalused meretranspordis. „Meil Eestis ja siin regioonis pole seda kogemust, aga me näeme sellel potentsiaali. Võtame ühe Tallinki laeva näite, mis esimesest veebruarist liinile tuleb - see laev tarbib üle 30 mln kuupmeetri gaasi, samas Eesti kogutarbimine on 500 mln kuupmeetrit. Tallinkil on 15 laeva ja kui need aja jooksul LNGle üle viia, siis saame teise Eesti tarbimise juurde. Muidugi ei peaks see ettevõtmine baseeruma ainult Tallinkil. Meil käib siin palju kruiisilaevu ja ka neil on suundumus sellele, et kasutada LNGd,“ rääkis Noot.
Ka autotranspordis kasvab gaasi kasutamine jõudsalt, siin on näha riigi tegevuse mõju. Täna kasutatakse maagaasi, kuid tulevikus loodetavasti suureneb ka biometaani osakaal. Maagaasitanklaid on täna Eestis vähe, kuid Noot ütles, et järgmiste aastate osas on Eesti Gaasil selles osas olemas selge plaan tanklate arvu suurendamiseks. „Siin on võti koostöös – kui on teadmine, et nt taksofirmad lähevad üle gaasi kasutamisele ehk et kohe tuleb järele ka tarbimine, on lihtsam ka tanklavõrku ehitada,“ ütles ta.
Eleringi strateegiajuht Kalle Kukk ütles, et gaasil on kahtlemata tulevikku. „Me ei tegeleks muidu Baltic Connectori arendamisega, regionaalse Soome-Balti gaasituru loomise, biometaani strateegiaga ega gaasi andmelao projektiga,“ ütles Kukk.
Green Gas Energy omanik Heiki Enok lisas, et biometaani kasutamise potentsiaal on kasvutrendis. „Kui maagaasi kasutus on vähenenud, siis biometaani puhul näeme ainult kasvuvõimalusi ja mitte ainult transpordisektoris, vaid ka mujal. Transpordisektoris kasvab kasutatava gaasi hulk tempos miljon kuupmeetrit aastas,“ ütles Enok.
Uus koalitsioon plaanib tõsta gaasiaktsiisi 2018. aastal 25 protsenti. Järgmise aasta seisuga on gaasiaktsiis 40,52 eurot tuhande kuupmeetri kohta ning plaanide järgi kerkib see 10 euro võrra.
Ka aastatel 2019 ja 2020 kerkiks aktsiis veerandi võrra. Tõenäoliselt kergitab see gaasi hinda neil aastail kolme kuni viie protsendi võrra. Veidi tõuseb ka kaugkütte hind.
