Gaasivõrgu juht: omaniku muutus tõstab gaasi hinda
•• Viimase kahe nädala jooksul on meedias ohtralt räägitud valitsuse plaanist gaasi ülekandevõrk ehk suurem torustik eraldada gaasi müüvast Eesti Gaasist. Miks see just nüüd kõneaineks on kujunenud?
Mina ei oska sellele küsimusele vastata. Võimalik, et see on nüüd valimiste-eelne kampaania, et euro on käes ning nüüd tuldi välja uue eesmärgiga. Meiega ei ole keegi konsulteerinud ega üleüldse kontakti võtnud. Sellekohast analüüsi ei ole, äriplaani ka pole. Arvan, et tuleks mõelda, kas see on tõepoolest täna kõige kuumem teema. Suur kära on nüüdseks tehtud, aga mida pole, see on analüüs.
•• Kuidas teie hinnangul mõjutab ülekandevõrgu omaniku muutus gaasi hinda tarbija jaoks?
Eestis tarbitakse praegu umbes 650 miljonit kuupmeetrit gaasi aastas. Oleme Euroopa Liidu kõige väiksem gaasitarbija, samas kui võrkude pikkus on suhteliselt suur. Seega töötab EG Võrguteenus kombineeritud süsteemioperaatorina. See tähendab, et meie kollektiiv haldab ja hooldab nii 877 km pikkust ülekandevõrku kui ka 1420 km pikkust jaotusvõrku.
Kui nüüd ühel hetkel otsustataks ülekandevõrgud anda kellegi teise omandisse, tähendaks see, et ka uus ülekandevõrgu haldur peaks rajama uue juhtimiskeskuse, ostma vajalikud seadmed ja tehnika ning kõige tähtsam, värbama ja koolitama uue hoolduspersonali ja spetsialistid. Kokkuvõttes kaotaks kahjuks just tarbija, kuna need lisakulud tooks kaasa võrguteenuse tariifide tõusu ja seega tarbija jaoks nii gaasi lõpphinna tõusu kui ka keskküttehinna tõusu, kuna võrguteenuse hind on maagaasi lõpphinna üks kolmest komponendist.
•• Peaminister on öelnud, et Eesti Gaasi juhid elaks justkui teises inforuumis. Et nad justkui ei tea midagi Euroopa Liidu energiadirektiividest ning sellest, et üks nendest näeb ette gaasi põhivõrkude omandilist eristamist importijast ja varustajast.
Jah, eelmisel suvel võeti vastu uus direktiiv, milles nõutakse ülekandevõrkude eraldamist importijast ja varustajast. Millest aga meil ei räägita, on see, et nii Eestile kui ka Soomele ja Lätile on selles direktiivis kehtestatud erand ning nende riikide jaoks seda nõuet ei kohaldata, kuni mis tahes kõnealustest liikmesriikidest on otseselt ühendatud mõne muu liikmesriigi võrku. Eesti taotles ise seda erandit.
•• Kas mõni nimetatud riikidest plaanib luua ühendust mõne teise riigiga, mis selle erandi kehtetuks muudaks?
Just tuli info, et Leedu ja Poola plaanivad uurida ülekandetorustiku ehitamise võimalust omavahel aastaks 2015. Aga arvan, et kui gaas läbib täiendavalt kolme riiki, siis Eesti piiril ta ei saa olla odavam kui gaas, mis tuleb otse Venemaalt. Varustuskindlust see kindlasti aga tõstaks.
•• Ühe argumendina tuuakse sõltuvuse vähendamist Gazpromist ja Vene gaasist.
Oleme juriidiliselt iseseisev ettevõte, pakume võrguteenust. Me oleme nõus võtma gaasi ükskõik kust. Kui homme tuleb Kasahstanist või Aserbaidžaanist plaan tuua siia gaasi, siis palun väga, võtame nad avasüli vastu. Näiteks AS Nitrofert, kes täna kahjuks on oma tootmise peatanud, ostis gaasi RosUkrEnergolt otse ja maksis meile võrguteenuse tasu samadel alustel nagu kõik teised tarbijad. Oleme viimase viie aastaga ühendanud võrguga 2500 klienti. Ei ole kordagi olnud, et Eesti Gaas või Gazprom püüaks pidurdada meie tegevust või otsustada seda, keda võrku ühendada või keda mitte.
Mis sõltuvuse vähendamisest me räägime? Võrgu omaniku muutmine ei too juurde uusi gaasitarnijaid, kuid toob juurde Eesti riigile lisakulutusi. Soome näiteks ei kavatse selles osas teha muudatusi, ka Läti mitte. Kui tahame jälle olla Euroopas esirinnas, siis – kahju on seda tunnistada – tehakse seda klientide arvelt, keda on niigi vähe ehk 42 000.
•• On räägitud, et valitsus loodab võrgu lahutamisega gaasimüüjast meelitada Eestisse veeldatud maagaasi LNG terminali. Kas terminali tulek on praeguses olukorras raskem?
See, et me oleksime kuidagi LNG terminali vastu olnud, on müüt. Meie kui võrguettevõte oleme huvitatud, et terminal tuleks. Siis saaksime ju teenida samuti võrguteenuste osutamise pealt. Saime Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu 20. juulil ja kooskõlastasime selle kuue päevaga, kuna oleme juba aastaid selle teemaga tegelenud. Kuid enne, kui meie saame midagi investeerida, peab olema selge otsus, kuhu ikka Eesti LNG terminal tuleb.
See, et peame terminali tulekul võrke kohendama, ei vasta tõele. Veeldatud gaas ei lähe torudesse veeldatud vormis. Nii et veel kord: võrk on olemas, kõigile, kes tahavad gaasi müüa meie võrgu kaudu, oleme valmis võrguteenust osutama.
•• Majandusministeeriumi hinnangul on ülekandevõrgu väärtuseks 600–700 miljonit krooni. Eesti Gaasi hinnangul 4 kuni 5 miljardit krooni. Kust tuleb nii suur lahknemine?
Kui oleme viimase viie aasta jooksul investeerinud võrkudesse 500 miljonit, ei saa ju võrk maksta 600 miljonit. Ütleksin, et 4 kuni 5 miljardit on enam-vähem õige summa.
Eesti Gaasi Võrguteenus
Võrku renditakse
Eesti Gaasilt
•• AS EG Võrguteenus (EGV) on Eesti Gaasi asutatud äriühing, mis alustas majandustegevust 2006. aastal. Eesti Gaasi ja EGV vahel on sõlmitud kasutusleping, mille järgi andis Eesti Gaas EGV-le gaasivõrgu rendile. Kõik EGV aktsiad kuuluvad Eesti Gaasile.
•• EGV osutab võrgu kaudu gaasi jaotamise ja edastamise teenust. EGV töötajaskond on alates asutamisest pidevalt kahanenud, praegu töötab ettevõttes 152 inimest. 2009. aastal jäi ettevõte 13,4 miljoni krooniga kahjumisse.
•• Eesti Gaasi suuremad osanikud on Venemaa gaasigigant Gazprom (ligi 37 protsenti) ning Saksa energiagrupp E.ON Ruhrgas (ligi 34 protsenti).
