Gaasivõrgu juht: võrgu eraldamine toob vaid lisakulusid

Kui nüüd ühel hetkel otsustataks ülekandevõrgud anda kellegi teise omandisse, tähendaks see, et ka uus ülekandevõrgu haldur peaks rajama uue juhtimiskeskuse, ostma vajalikud seadmed ja tehnika ning kõige tähtsam, värbama ja koolitama uue hoolduspersonali ja spetsialistid, ütles gaasivõrku haldava EG Võr­guteenus juhatuse esimees Ser­gei Jefimov.

Tema sõnul kaotab kokkuvõttes just tarbija, kuna need lisakulud tooks kaasa võrguteenuse tariifide tõusu ja seega tarbija jaoks nii gaasi lõpphinna tõusu kui ka keskküttehinna tõusu, kuna võrguteenuse hind on maagaasi lõpphinna üks kolmest komponendist.

Eestis tarbitakse praegu umbes 650 miljonit kuupmeetrit gaasi aastas, mis teeb meist Euroopa Liidu kõige väiksem gaasitarbija, samas kui võrkude pikkus on suhteliselt suur.

EG Võr­guteenus haldab ja hooldab nii 877 km pikkust ülekandevõrku kui ka 1420 km pikkust jaotusvõrku.

AS EG Võrguteenus on Eesti Gaasile kuuluv äri­ühing, mis alustas majan­dus­tegevust 2006. aastal. Eesti Gaasi suuremad osanikud on Venemaa naftagigant Gazprom (37 protsenti) ning Saksa energiagrupp E.ON Ruhrgas (34 protsenti).

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevaleht Onlines.