„Maagaasi seaduse eelnõu kahe lugemise vahel viidi läbi täiendavaid uuringuid ja õiguslikke analüüse, mille põhjal otsustas majanduskomisjon jätkuvalt toetada gaasi põhivõrkude täielikku omandilist eristamist müügi- ja tootmistegevusest. Seaduseelnõusse tehti mitmeid olulisi parandusi, sealhulgas arvestati sisuliselt ka mitmete AS Eesti Gaasi esitatud ettepanekutega,“ ütles majanduskomisjoni esimees Arto Aas riigikogu pressitalituse teates.

Komisjon otsustas esitada eelnõule teiste hulgas muudatusettepaneku, millega loobutakse gaasivõrgu sundvõõrandamisest. Eelnõu näeb ette sunniraha juhuks, juhuks kui Eesti Gaasi ei müü oma ülekandevõrku.

Eelnõu kohaselt võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada süsteemihalduri suhtes sunniraha, mille ülemmäär ühes kalendriaastas on 1,2 miljonit eurot, kuid mitte kõrgem kui 10% viimase auditeeritud majandusaasta aastakäibest. Sunniraha võib hakata rakendama 1. jaanuarist 2015, mis komisjoni hinnangul annab võrgu omanikule piisavalt aega võrgu võõrandamiseks.

Aas selgitas Delfile, et sundvõõrandamisest loobumise parandus on tehtud eeldusel, et põhivõrgu tänased omanikud austavad Eesti seadusi. "Mul on raske uskuda, et näiteks sellised rahvusvahelised tuntud firmad nagu E.ON Ruhrgas või Fortum läheksid teadlikult seadusi rikkuma," märkis Aas.

Lisaks eelnevale täpsustas komisjon tingimusi, mille alusel arvutatakse põhivõrkude väärtust ja võrgutasude suurust.
„Komisjonis täpsustati põhivõrgutasude kehtestamise tingimusi, mis peavad lähtuma ettevõtte varade bilansilisest väärtusest. Võrgutasude suurus ei sõltu võrguettevõtte omanikust ega võimalikust müügitehingu hinnast. Ülekandetasud moodustavad hetkel ainult mõni protsenti tarbija lõpphinnast. Võrgutasude kehtestamist kontrollib konkurentsiamet,“ selgitas Aas.

Aas lisas, et Eesti Gaas pole aastaid taotlenud gaasivõrkude ülekandetasude tõstmist, sest võrgutasud moodustavad nii marginaalse osa gaasi lõpphinnast. "Pealegi tuleb võrgutasu jagada mitme AS Eesti Gaasi omaniku vahel, aga gaasi sisseostu hind läheb 100% suuromaniku ehk Gazpromi taskusse," märkis Aas.

Ka esitas komisjon eelnõule muudatuse, millega nähakse ette eelkontroll ülekandevõrgu omandamisel, seades tingimuseks, et ülekandevõrgu omandaja peab vastama riigi energiajulgeolekule.

Majanduskomisjon ei toetanud Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekut, millega eelnõus sisalduv ülekandevõrgu täielik omandisuhete eraldamise mudel oleks asendatud sõltumatu halduri mudeliga, kus gaasivõrgu omanik võib olla küll sama, kuid peab olema sõltumatult juhitav. Komisjon ei toetanud ka Eesti Gaasi esitatud samasisulisi ettepanekuid.

Maagaasiseaduse muudatuste eesmärk on Eesti gaasituru liberaliseerimine ja energiajulgeoleku suurendamine. Hetkel sõltuvad Eesti gaasitarned täielikult Venemaalt pärit gaasist. Gaasituru avamine loob eeldused vaba konkurentsi ja täiendavate tarneallikate tekkeks, kus ühe peamise alternatiivina nähakse turule tulemas veeldatud maagaasi (LNG).