Venezuela süvenev majanduskriis ähvardab niigi vähenenud riigis naftatootmist. Lisaks kardetakse naftaturul, et USA loobub Iraani tuumaleppest ja taaskehtestab selle riigi vastu sanktsioonid.

USA WTI naftasordi hind kerkis täna 0,9 protsenti, 70,34 dollarini barrelist. Londonis tõusis Brenti naftasordi hind ühe protsendi võrra 75,59 dollarile barrelist.

Austraalia Rivkin Securitise investeerimisdirektor Shannon Rivkin ütles, et nafta hinda tõstavad mured Venezuela majanduse ja naftatööstuse kokkukukkumise mured pluss Trumpi administratsiooni poolsed võimalikud uued Iraani sanktsioonid, kirjutab Bloomberg.

USA naftakompanii ConocoPhillips on vastavalt kahe miljardi dollarilisele arbitraažikohtu otsusele üle võtmas Venezuela riigifirma PDVSA Kariibi varasid. See võib avaldada mõju vähendades veelgi Venezuela naftatoodangut ja -ekpsorti.

Alates aastatuhande algusest on Venezuela naftatoodang vähenenud poole võrra 1,5 miljoni barrelini ööpäevas.

Lisaks Venezuela muredele on maaklerfirma AxiTraderi peastrateegi Greg McKenna sõnul selle nädala suur uudis naftale Iraani tuumakokkuleppe teemal. Enamus turuosalisi eeldavad, et Trump loobub Iraani tuumaleppest, rääkis ta.

Iraanist on saanud suur naftaeksportöör pärast 2016. aastal sanktsioonide kaotamist kui Iraanil lubati taas naftat eksportida vastutasuks tuumaprogrammi külmutamise järel.

USA Iraani sanktsioonid jõustuvad taas kui USA president Donald Trump ei pikenda sanktsioonidest loobumist 12. maiks. Sellisel juhul väheneb tõenäoliselt Iraani naftaeksport.

Lisaks mõjutab kütuseturgu USA naftatoodangu veerandi võrra kasv kahe aasta jooksul, mistõttu Ühendriikides pumbatakse juba 10,62 miljonit barrelit musta kulda ööpäevas. USA naftatoodang peaks tänavu jõudma Venemaa 11 miljoni barreli tasemeni ööpäevas või seda ületama.