Neljapäeval osalesid kaks GIBB-i esindajat järjekordses erastamisagentuuri ja Baltic Rail Services OÜ (BRS) vahel peetud läbirääkimiste voorus.

EEA juhtivspetsialist ja raudtee erastamise töörühma liige Katrin Kivi ütles BNS-ile, et kuigi nõustamisleping on peatatud, on GIBB kogu aeg tööd teinud ning nõustab agentuuri jätkuvalt.

“Sõltumata sellest, et leping on peatatud, on GIBB jätkuvalt nõustanud erastamisprotsessi, kuna kõik osapooled on huvitatud sellest, et saaks lepingu sõlmitud aprilli lõpuks,” lausus Kivi.

Nõustamislepingu konfidentsiaalsusele viidates ei nõustunud Kivi avaldama, kas peale 1. veebruari teostatud nõustamise eest on GIBB-ile ka tasu makstud või kas ja mismoodi tuleb seda kunagi hiljem teha.

Seni on Eesti riik maksnud GIBB Ltd-le, kes kasutas nõustamisprotsessis ka finantsnõustaja RSM Robson Rhodes abi, kokku 39,3 miljonit krooni.

Ajakirjanduse andmetel võib GIBB-ile makstav tasu ulatuda sõltuvalt erastamishinnast, investeeringutest ja Eesti Raudtee väärtusest 75 miljonist kuni 200 miljoni kroonini.

Veebruari lõpus tegi EEA nõukogu agentuurile ülesandeks selgitada välja GIBB-iga sõlmitud nõustamislepingus sisalduvad kompensatsiooni küsimise võimalused juhuks, kui GIBB pole riigi hinnangul andnud piisavalt head nõu.

Samas mitmed agentuuri nõukogu liikmed on avaldanud kahtlust, kas GIBB-ilt mingi raha tagasisaamine üldse võimalik on, kuna väidetavalt on nõustamislepingus kirjeldatud küll GIBB-i ülesanded, kuid selgitamata on vahendid, kuidas nende ülesannete mittetäitmisel nõustajalt sanktsioone nõuda.