GIBB on 40 miljonit juba tasku pannud
Riigikassa aruandluse kohaselt eraldas riigikassa valitsuse 2000. aasta 20. juuni korralduse põhjal esimese summana 2.873.622,28 krooni eelmise aasta 6. juulil. Selle summa sai EEA varem omavahenditest teostatud väljamaksete katteks.
Järgmisena kandis riigikassa GIBB Ltd-le 7. juulil üle 2.898.545,18 krooni, 7. augustil 3.018.163,07 krooni, 5. oktoobril 6.810.082,13 krooni, 6. novembril 3.027.846,15 krooni ning 5. detsembril 6.658.109,77 krooni.
2. jaanuaril ja 5. veebruaril kandis riigikassa GIBB-ile üle vastavalt 2.873.215,91 krooni ja 2.667.136,02 krooni.
Suurima summa — 8.481.331 krooni ja 82 senti — kandis riigikassa GIBB-ile üle mullu 5. septembril.
Kokku on GIBB Ltd saanud Eesti Raudtee erastamise teise etapi nõustamise eest tänavu 16. märtsi seisuga 39.308.112 krooni ja 33 senti.
Kuna Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) tasus raudtee erastamise esimese etapi nõustamise eest 195.000 eurot ehk 3,05 miljonit krooni, on GIBB Ltd saanud erastamiskonkursi nõustamise eest kokku üle 42,3 miljoni krooni.
Omandireformi reservfondist eraldatud 41 miljonist on kasutamata veel 1.691.887 krooni ja 67 senti. Vastavalt valitsuse mullusuvisele korraldusele peab kogu tagastatav eraldis reservfondi tagasi makstud olema tänavu 1. juuniks.
Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna spetsialist Rasmus Roosson ütles BNS-ile, et kõik Eesti Raudtee erastamisnõustaja GIBB Ltd-le makstavad summad peavad käima läbi riigikassa.
Erastamist nõustav Väino Sarnet ütles nädala algul BNS-ile, et tema teada ulatub GIBB-i nõustamistasu miljardilise ostuhinna juures koos edukustasu ja garanteeritud investeeringutega 80 miljoni kroonini.
Erastamisagentuuri nõukogu liikme Tiit Tammsaare sõnul on tema isiklikult GIBB-i nõustamislepingut vaid põgusalt näinud ning ta pole lepinguga lähemalt tutvunud. EEA nõukogus antud selgituste kohaselt võib lõplik nõustamistasu ulatuda küll üle 100 miljoni krooni, ütles Tammsaar BNS-ile.
