GLIMSTEDT: riigihangete korraldajad vilistavad loodussõbralikele tingimustele

 (10)

paragrahv
paragrahvFoto: Ilmar Saabas

Advokaadibüroo GLIMSTEDT partneri Priit Läti sõnul korraldatakse Eestis vähe keskkonnahoidlikke riigihankeid ning keskkonnaalaste nõuete ja tingimuste esitamist hangetel suisa välditakse.

Samas on meil seoses Euroopa Liidu nõuetega paika pandud pikaajalised energiapoliitika eesmärgid, mis tähendab, et juba kuue aasta pärast peab Eestis olema taastuvenergia osakaal 25% ning biokütuste kasutamine transpordis 10%.

„Tegelikult peaksime hakkama samm-sammult oma tegevustes liikuma nende nõuete täitmise poole ning kuna riik on võtnud endale energiapoliitiliste eesmärkide näol kohustuse, oleks hädavajalik viia ka hankijateni teave, kuhu liikumas oleme,“ ütles vandeadvokaat Priit Lätt mai alguses toimunud keskkonnaseminaril.

Tema sõnul on ka tänases riigihankeseaduses punkte, millele saaks hankijatele konkreetseid keskkonnaalaseid klausleid kehtestada, ent seda ei tehta. „Olen nõustanud paljusid riigihankeid ja täheldanud, et keskkonnahoiualaseid teemasid ja tingimusi pigem välditakse, kuigi ka praegune riigihangeteseadus soodustab juba keskkonnaaspektide arvestamist. Uus riigihangete seadus peab olema jõustunud kahe aasta jooksul,“ lisas Lätt.

Keskkonnahoidlike riigihangete statistika ütleb, et 2011. aastal korraldati 6271 hanget, millest 823 olid keskkonnahoidlikud. 2012. aastal olid need arvud 9027 ja 1127 ning 2013. aastal oli 8078 hankest keskkonnahoidlikke 797. Samas kajastab riigihangete register keskkonnahoidlike hangetena neid hankeid, kus hankija on omaalgatuslikult teinud hanke juurde vastava märke. Viimase tegemine sõltub hankija suvast ning register ei kontrolli, kas reaalselt on tegemist keskkonnaalaseid nõudeid arvestava riigihankega.
Lätt nendib, et paraku näitab suhtlus hankijatega, et tihtilugu märgitakse hange keskkonnahoidlikuks alusetult, mistõttu ei ole täna registri vastav statistika ilmselt kõige adekvaatsem.

„Üks võimalus oleks panna täpsed keskkonnaalased nõuded kirja tehnilisse kirjeldusse ning arvestada madalaima hinna asemel majanduslikku soodsust ehk näiteks anda lisapunkte elektrienergia mahule, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest ja/või tõhusa koostootmise teel. Euroopa Kohus muide aktsepteerib keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamist hindamiskriteeriumidena,“ räägib Lätt.

Keskkonnaseminaride sarja „Kuidas jääda ellu üha karmistuvates tingimustes?“ kolmas seminar toimus mai alguses keskkonnaministeeriumis. Seekord arutleti põhiteemana, kas keskkonnast hooliv käitumine on kulu või tulu, kas keskkonnahoidlike riigihangete korraldamine ja keskkonnahoidlik ostmine on Eestis uus trend ning kuidas võita keskkonnajuhtimisvahenditest ja rohelisest raamatupidamisest. Keskkonnaseminaride sarja korraldavad koostöös Arengufond, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) ja advokaadibüroo GLIMSTEDT. Sarja raames toimub kuus seminari 2014. aasta märtsist kuni novembrini.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare