Globaalne veepuudus ei ole mägede taga

 (11)

Globaalne veepuudus ei ole mägede taga
Foto: Rene Suurkaev

Vesi on meie kõige hinnalisem ressurss. Samas kõlbab alla 1% maailmas eksisteerivast veest kohe joomiseks ning on kiiresti kättesaadav. 97% on soolane ookeanivesi ning suur osa on kinni ka liustikes ning sügaval maakoore kihtide vahel. Kuna inimesed kasutavad tänapäeval vett üsna vastutustundetult ning maailma elanikkond liigub vaikselt 9 miljardi suunas, peavad riigid üha rohkem raha kulutama nii teadustöö, infrastruktuuri kui ka uute tehnoloogiate jaoks, kirjutab LHV finantsportaal.

World Economic Forumi kohaselt on veekriis 10 aasta pärast maailmas tõsiseim probleem, kus vee nõudlus võib varudest ligi 40% suurem olla.
Kõige hullem on see, et mitmel pool maailmas raisatakse kergesti ligipääsetavat vett. Ühendriikide kanalisatsioonisüsteem on aegunud ja seal on keskmiselt 240 tuhat veeavariid aastas. Erinevate hinnangute kohaselt raisatakse ainuüksi USAs 23 mld liitrit vett päevas - see on vesi, mis jõuab küll inimesteni, kuid seda kasutatakse ebasündsalt.

Lisaks sellele lekib torudest välja 26 mld liitrit vett, mis ei jõua kahjuks mitte kellegini. Ameerika Tsiviilinseneride Ühing (ASCE) on välja arvutanud, et USA peab 2025. aastaks kulutama 4,5 triljonit dollarit laguneva taristu parandamiseks. Sellest 108 miljardit dollarit läheb vee- ja reoveestruktuuride uuendamiseks.

USA ei ole ainuke riik, kuhu veenappus vaikselt ligi hiilib. California Ülikool Irvine’s on ligi 10 aastat teinud koostööd NASAga ning leidnud, et maailma 37-st suurimast põhjaveekihist 21 on ületanud oma jätkusuutlikkuse punkti ehk vett on rohkem eemaldatud, kui sinna on juurde tulnud.

Loe veel

Mida teha?

Mida siis antud probleemi lahendamiseks teha saab? Selle jaoks on mitmeid lahendusi, alustades pinna- ja reovee töötlemisest kuni innovaatiliste filtreerimistehnoloogiateni välja.

Ka suurettevõtted nagu The Coca-Cola Company on probleemist teadlikud ning suhtuvad sellesse tõsiselt. Viimane on juba 2007. aastast partnerluses World Wildlife Fondiga, et parandada mitmete miljonite inimeste kättesaadavust veele.

Üks võimalikest variantidest on eraldada ookeaniveest sool ning muuta see joodavaks. See on üks vanimatest joogivee töötlusviisidest, mis on jätkuvalt kasutuses. Näiteks membraantehnoloogia (pöördosmoos, nanofiltratsioon, peenfiltratsioon) abil on võimalik veest eemaldada 90-98% lahustunud sooladest, sh kloriidid, fluoriidid ja rasked metallid.

Magestamisprotsess ei ole praegusel kujul aga jätkusuutlik - see nõuab liialt energiat ning ookeani tagasi pöörduv vesi on väga kõrge soolasisaldusega. Tulevikus sama protsessi läbiviimine on seetõttu aga kulukam. Teadus tegeleb nimetatud protsessi efektiivsuse parandamisega.

Ettevõtted, kes on suunanud oma fookuse üha suureneva vee nõudluse ning piiratud varude probleemile, võivad osutuda investoritele üheks parimaks pikaajaliseks kasvuvõimaluseks. Kuigi ainüksi veega börsil (veel) kaubelda ei saa, on võimalik investeerida firmadesse, mis saavad sellest piiratud ressursist tulu, kas siis (1) vee pakkumist suurendades mere- ja reovee puhastusjaamade rajamisega, (2) nõudlust vähendades lekkimist tuvastavate ning kasutust mõõtvate seadmete arendamisega, (3) vee kvaliteeti parandades uute tehnoloogiate ning pumpade välja töötamisega.

Veefirmad teevad börsil tõusu

Technavio uuringu kohaselt kasvab globaalne veetöötluse tööstus perioodil 2017-2021 +11.75% aastas, Aasia piirkonnas isegi +16.64%. Suurim nimi antud tööstusharus on Veolia Environment (NYSE:VEOEY), mille tütarettevõte Veolia Water arendab uusi lahendusi aitamaks kohalikel omavalitsustel ja tööstustel muuta reovesi uuteks ressurssideks. Emaettevõtte tulud laekuvad vastavalt äriliinidele 45% veetöötlusest, 35% jäätmekäitlusest ja 20% energiateenustest. Viimastel aastatel on Prantsusmaa firma sisse viinud mitmeid muudatusi, et hajutada enda tegevust, vähendada erinevaid riske ning laenukoormust.

Reovee puhastamisega tegelevad ettevõtted ning ka vananeva infrastruktuuriga riigid vajavad aga firmat, mis tarvilikud pumbad ja muud tehnoloogiad välja mõtleb, need valmis teeb ning tööle rakendab. Suurimad sellised tegijad on USA ettevõtted Xylem (XYL) ning Idex (IEX). Xylem on spetsialiseerunud veetehnoloogiatele, mille nõudlust lükkavad üles kõrgemad standardid veele ning suureneva rahvaarvu tõttu ka kompleksemad nõuded vee infrastruktuurile. Xylem on olnud 2011. aastast kaubeldav New Yorgi börsil ning selle ajaga tõusnud +145%.

Globaalne veepuudus ei teki üleöö, seega antud teemat tasub käsitleda pikka ajahorisonti silmas pidades. Antud probleemile suunatud ettevõtteid on palju ning mõnda neist veel välja tuues saab mainida firmat Itron (ITRI), mis arendab veekasutust mõõtvaid, juhtivaid ning analüüsivaid seadmeid, ning kindlasti ka Coca-Colat (KO), mis on globaalse pudelivee turul esikohal.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare