GMO-de kasutamise seadus läks kooskõlastusringile

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile GMO-de keskkonda viimise seaduse ja taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Edaspidi ei peeta GMO-põllukultuuride asukohtade ja nende kasutajate kohta eraldi registrit.

„Kuigi hetkel ei kasvatata Eestis geneetiliselt muundatud põllukultuure, peame vajalikuks selgete reeglite olemasolu geneetiliselt muundatud ja muundamata põllukultuuride kooseksisteerimiseks. Seda vähemalt seniks, kuni ei ole otsustatud Eesti GMO-vabaks kuulutada,“ ütles maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu pressiteates.

Mesindusega seoses asendatakse GMO põllukultuuri kasvataja senine kohustus teavitada mesinikke GMO põllukultuuri kasvatamisega alustamisest kohustusega saavutada enne kasvatamisega alustamist mesinikuga asjakohane kokkuleppe.

Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, on lubatud kasvatada ainult üht GMO põllukultuuri – maisi MON 810, mille suhtes pole aga huvi tundnud ükski Eesti põllumajandustootja. Põhjus on selles, et Eestis ei esine maisikahjurit - euroopa varreleedikut - mille suhtes on MON 810 resistentne. Samuti on selle maisiliini sordid aretatud lõunapoolsetele piirkondadele ja see mais ei ole meie kliimatingimustesse sobiv.

Maaeluministeerium tellis 2015. ja 2016. aastal uuringuid võimaliku GMO organismidega saaste avastamiseks Eestis kasvatatavate erinevate suvirapsi, maisi ja soja sortide seemnetes. Võetud proovide analüüsitulemused näitasid, et seemned võõrgeene ei sisaldanud ja uuringu tulemusena järeldati, et Eestis kasvanud rapsi, maisi ja soja sortide seemned ei sisalda geneetiliselt muundatud organisme.

Eelnevast võib omakorda järeldada, et Eestis ei kasvatata teadlikult geneetiliselt muundatud põllukultuure ning samuti sai kinnitust, et pole toimunud ka juhuslikku saastumist, teatas ministeerium.

Eelnõu seletuskirjaga saab täismahus tutvuda siin.