Samuti kohustas CNIL Google’it avaldama trahviotsuse kohta ametliku teadaande 8 päeva jooksul oma prantsuskeelsel lehel Google.fr, vahendab BNS.

Andmekaitsedirektiivi kohaselt tuleb isikuandmete kogumisel lähtuda eesmärgikohasuse põhimõttest, see tähendab, et isikuandmeid tohib koguda ja töödelda üksnes kindlal eesmärgil ja andmete omaniku nõusolekul.

Google muutis 2012. aasta märtsis kasutajate privaatsuse reegleid, et hõlpsamalt koguda infot inimeste eelistuste kohta ja kasutada seda reklaami suunamisel. Sellega ühtlustas ettevõte ligi 60 pakutava teenuse – sealhulgas Google Search, YouTube, Gmail, Picasa, Google Drive, Google Docs ja Google Maps – privaatsuspoliitika, mõjutades pea kõiki võrgukasutajaid.

Google’i privaatsuspoliitikat hinnanud Euroopa riikide andmekaitseasutuste töörühm – kuhu kuulub ka andmekaitse inspektsioon – leidis, et see on vastuolus andmekaitsedirektiiviga, ja andis ettevõttele mitmeid soovitusi viia isikuandmete töötlemine Euroopa õigusega kooskõlla. Kuna Google neid soovitusi ei järginud, otsustas töörühm aprillis 2013 alustada eri riikides uurimismenetlust.

Prantsuse andmekaitsjad leidsid, et Google ei teavita oma teenuste kasutajaid piisavalt, mis tingimustel ja eesmärkidel nende isikuandmeid töödeldakse ja säilitatakse. Trahviotsuse kohaselt ei saa teenuste tarbijad seetõttu kasutada oma õigusi, eriti õigust oma andmete juurde pääseda, neid vaidlustada või kustutada. Lisaks leitakse, et Google ei täida ka kohustust küsida kasutajalt nõusolekut enne küpsiste salvestamist oma terminali.

Novembris ja detsembris 2013 jõudsid oma trahviotsustes Prantsuse kolleegidega sarnastele järeldustele Hollandi ja Hispaania andmekaitse, menetlus kestab Saksamaal, Suurbritannias ja Itaalias. Liikmesriikides toimuvad menetlused peegeldavad kogu Euroopas kasvavat muret isikuandmete mahu pärast, mida haldavad kolmandate riikide pilveteenuste pakkujad.

Seni kõige suurema summa, 17 miljonit dollarit ehk umbes 12,5 miljonit eurot mõistis novembris 2013 Google’ilt 37 USA osariigi ja Washingtoni linna kasuks välja Ameerika kohus, kuna ettevõte oli 2010–2011 paigaldanud privaatsusseadeid eirates reklaamküpsised Apple’i veebilehitsejasse Safari.