GRAAFIK | Kas elektri hinnahüpe kasvatab elektriarved üüratuks?

 (203)

Elektri hind
Elektri hind.Foto: Madis Veltman

Elektri hind tõuseb ning osad turuosalised räägivad eesootavast elektri börsihinna 30% tõusust, kuid see ei tähenda, et elektriarved samas suurusjärgus kasvaksid, sest elektrienergia moodustab tarbija elektriarvest vaid laias laastus kolmandiku.

Elektriarve koosneb kolmest komponendist: elektrienergia, võrgutasu ning riiklikud maksud ehk elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu. Elektri võimalik hinnatõus mõjutab ainult elektriarve ühte osa ehk elektrienergia komponenti.

Võrgutasu, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu suurus hinnatõusust ei muutu.

Keskeltläbi jagunevad elektriarve hinnakomponendid järgmiselt: ligi kolmandik elektrienergia, ligi kolmandik võrgutasu ja ligi kolmandik maksud. Komponentide osakaalud on Eesti Energia meediajuhi Kaarel Kuuse sõnul erinevad sõltuvalt kliendirühmast, paketist ja tarbimismahust. Näiteks ettevõtetel on võrgutasu osakaal koguarves väiksem ja koduklientidel suurem.

Keskmine Eesti majapidamine tarbib Eesti Energia teatel aastas umbes 3000 kilovatt-tundi elektrit. Tulevikutehingute põhjal prognoositud hinnatõusu korral suureneksid taolise majapidamise elektriarved ühes kuus umbes 3-4 eurot.

Eesti Panga ökonomist Sulev Pert tõdes,et keskmise elektritarbimisega majapidamise kuine elektriarve võib talvekuudel tõusta 4–8 eurot.

Loe veel

Seotud lood:

Kaarel Kuusk selgitab, et ettevõte elektri turuhinda kuidagi ei reguleeri, elekter on alates 2013. aastast Eestis turukaup ja selle hind tekib Põhjamaade ja Baltikumi elektribörsil nõudluse ja pakkumise suhtena. Võrgutasu on kulupõhine ja seda kontrollib konkurentsiamet. Riiklikud maksud kehtestab riik.
Eesti on väike osa suurest Põhjamaade ja Baltikumi ühisest elektriturust. Eesti elektritarbimine on ca 8,5 TWh aastas, samas kui Baltikumi ja Põhjamaade ühise elektrituru maht on ca 400 TWh ehk Eesti moodustab sellest vaid 2% ja ilmselgelt ei suuda meie mõjutada elektri turuhinda.

Elektri turuhind tekib erinevate aspektide koosmõjus ning sõltub nii oluliste tootmissisendite (näit. CO2, süsi, gaas) hinnast, kui ka üldisest olukorrast elektriturul ehk tootmisvõimsuste olemasolust ja nõudlusest. Viimase aja elektri turuhinna tõus on Kuuse sõnul ennekõike põhjustatud Skandinaavia hüdroreservuaaride madalatest tasemetest, aga ka söe ja CO2 hinna kallinemisest. „Eesti elektrisüsteem on naaberriikide (Baltikum ja Põhjamaad) omadega väga hästi ühendatud ning see, mis toimub Baltikumi ja Põhjamaade regioonis, mõjutab otseselt ka meid,“ rääkis ta. . Näiteks kui Norras ja Rootsis toodetakse palju hüdroenergiat, siis on ka meil elektri hind odavam. Samuti näiteks kui Saksamaal või Taanis on head tuuleolud ja toodetakse palju tuuleenergiat, võib see mõnevõrra ka elektri turuhinda langetada.

Kuna elektri turuhind kujuneb erinevate aspektide koosmõjus, ei ole selle täpne prognoosimine pikema perioodi lõikes võimalik. Teatava indikatsiooni annavad finantsturul tehtavad tehingud. Selle aasta esimeses kvartalis oli keskmine elektri turuhind Eestis 41,9 eurot megavatt-tunni kohta. Finantsturul kaubeldakse järgmise aasta esimeseks kvartaliks aga hinnaga ca 55 eurot megavatt-tunni eest, samas võivad hinnatipud olla mitu korda kõrgemad. „Seega võib tulevikutehingute pealt praegu prognoosida elektri turuhinna ca 30% kasvu järgmiseks talveks,“ prognoosib Eesti Energia.

Keskeltläbi jagunevad elektriarve hinnakomponendid järgmiselt: ligi kolmandik elektrienergia, ligi kolmandik võrgutasu ja ligi kolmandik maksud. Komponentide osakaalud on Kuuse sõnul erinevad sõltuvalt kliendirühmast, paketist ja tarbimismahust. Näiteks ettevõtetel on võrgutasu osakaal koguarves väiksem ja koduklientidel suurem.

Keskmine Eesti majapidamine tarbib Eesti Energia teatel aastas umbes 3000 kilovatt-tundi elektrit. Tulevikutehingute põhjal prognoositud hinnatõusu korral suureneksid taolise majapidamise elektriarved ühes kuus umbes 3-4 eurot.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare