GRAAFIK: Kui Soomes on 351 ja Rootsis 431 kauplust, kust saab kanget alkoholi osta, siis mitu sellist poodi on Eestis?
Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) sõnul on eesmärk, et keskmiselt tarbitaks alkoholi aastas kuus liitrit täiskasvanu kohta. Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing rääkis eelmisel nädalal alkoholikonverentsil, et Eestis on see näitaja praegu 10,3 liitrit absoluutalkoholi aastas. Poest osteti möödunud aastal kaasa 6,1 miljonit liitrit absoluutset alkoholi. Alkoholi juuakse niisiis jätkuvalt palju ja alkoholikahjud on suured, kuid trend on samas positiivne: neli aastat järjest on alkoholi tarbimine vähenenud.
Paraku on tarbimine vähenenud pigem just nende seas, kes varem mõõdukalt jõid. Tervislikud eluviisid on rohkem ausse tõusnud ja kvantiteedile eelistatakse kvaliteeti. See on ka ülemaailmne suund – üle maailma on hakatud alkoholi vähem tarbima. Kahjuks ei ole aga õnnestunud vähendada alkoholi liigtarvitajate hulka. Näiteks eelmisel aastal suri otseselt alkoholikahjude tõttu Eestis 662 inimest.
Tarbitud alkoholi hulk on Põhjamaades Eestiga sarnane, kuid alkoholikahjud on seal väiksemad, sest alkoholi tarbitakse väiksemates kogustes ja tarbimine on ühiskonnas ühtlasemalt jaotunud. „Nad väidavad, et kui Soomes saaks alkoholi sama kergelt kätte kui Eestis, siis oleks alkoholi tarbimine veel kõrgem kui praegu,” lausus Josing. Oma rolli selles, et Soomes ja Rootsis on Eestiga võrreldes alkoholikahjud väiksemad, mängib seega usutavasti ka alkoholi kättesaadavus.
Veidi nuputamist: kui Soomes on 351 ja Rootsis 431 kauplust, kust saab kanget alkoholi osta, siis mitu sellist poodi on Eestis? Paku oma arv arvestades ka seda, et Soomes on 5,4 ja Rootsis 9,8 miljonit elanikku. Reaalsus on jahmatav: Soome ja Rootsiga võrreldes on meil kordades rohkem kauplusi, kust kanget alkoholi osta. Neid on kokku 2724.
Kui ka elanike arvu arvesse võtta, siis saab öelda, et 100 000 elaniku kohta on Rootsis üksnes neli ja Soomes kuus kauplust, kust saab kanget alkoholi osta. Eestis on selliseid poode aga sama arvu elanike kohta 207. Kui Eestis oleks suhteliselt sama palju kangeid alkohole müüvaid poode kui Soomes või Rootsis, siis oleks meil neid 2700 asemel 50–80.
Nii et isegi kui alkoholi müümise õigus 95-lt poelt sajast ära võtta, oleks Eestis elanike kohta märksa rohkem alkohole müüvaid poode kui Soomes või Rootsis. Lätis on alkoholi kättesaadavus aga veelgi parem – 100 000 elaniku kohta on seal 432 kanget alkoholi müüvat kauplust, mis tähendab 8631 kauplust terves riigis.
Alkoholi kättesaadavuse vähendamise asemel on aga uue valitsuse tulekuga seoses juttu olnud hoopis õlleaktsiisist. See võib rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegorovi hinnangul käima lükata transiidi: soomlased Lätti. Õllekohver on meil praegu hinnaga 11, Lätis umbes üheksa eurot. Kui aktsiisid tõusevad, siis saab meil tolle kohvri hind olema 18 eurot, Soomes maksab see aga 21,22 eurot.
Kui praegu on soomlastel motivatsioon Eestist õllekohvreid kaasa osta, siis edaspidi ilmselt enam ei ole, pigem reisivad nad selle tulemusel Lätti. Eestlastel pole aga praegu mõtet Läti-reise ette võtta, sest hinnavahe pole kuigi suur, muudatuste tulemusel saab aga Lätis õllekohver maksma tunduvalt vähem kui Eestis, nii et ka eestlaste reisid lõunanaabrite juurde kindlasti kasvavad. Juba tuuakse sealt kanget alkoholi.
Kui aga rääkida veel alkoholireklaamile ja -müügile piirangute seadmisest, siis poodidesse alkoholilettide ette vaheseinte paigaldamist kommenteerides ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse, et see aitaks sõltlasi, kes püüavad sõltuvusega toime tulla.
Ta rõhutas, et selliseid inimesi, keda alkoholilettidest möödumine võib panna murduma, on 100 000. „Sõltlasi on meie seas oluliselt rohkem, kui me armastame seda mõelda,” sedastas Jesse.
