GRAAFIK: Kui suure tüki võtavad maksud palgast ära ja kui suur on ettevõtte kulu?
Soraineni advokaadibüroo tegi ülevaate, kuidas erinevad töötasult makstavad maksud Eestis, Lätis, Leedus ja Valgevenes ehk riikides kus advokaadibüroo tegutseb.
Näitena võttis advokaadibüroo töötajale makstava 1000-eurose brutopalga ehk tasu, kust makse ei ole veel maha arvatud.
Selgub, et töötajale 1000-eurose brutopalga maksmisel on ettevõtte jaoks suurimad kulud Valgevenes, kus kokku tuleb sel juhul ettevõttel tasuda 1346 eurot.
Eesti on selles võrdluse teine ning 1000-eurose töötaja palkamise kogukulu on ettevõttele 1338 eurot.
1000-eurosest brutopalgast saab töötaja puhtalt kätte kõige rohkem Valgevenes- 860 eurot. Eestis saab töötaja 1000-eurost kätte 787,20 eurot. Kõige vähemaga peavad leppima lõunanaabrid lätlased, kelle pankakontole laekub 1000-eurosest brutotasust vaid 712 eurot.
Riikide vahel on töötajate palkamisel teisigi erinevusi.
Katseaeg
Katseaega saab kõige pikemalt rakendada Eestis- meie 4-kuuline katseaeg on kuu võrra pikem kui teistes riikides. Kui Eestis saavad mõlemad lepingu osapooled katseajal lepingut lõpetada 15-päevase etteteatamisega, siis Lätis ja Leedus vaid 3 tööpäevase etteteatamisega. Valgevenes saab lepingut katseajal lõpetada kolmepäevase etteteatamisega, kuid katseaja viimasel päeval ka ilma etteteatamiseta.
Puhkus
Erinev on riikides ka puhkuse pikkus. Kui Eestis ja Lätis on töötajal õigus aastas puhata vähemalt 28 kalendripäeva, siis Leedus 20 tööpäeva. Kui Leedu töötaja töötab kuuel päeval nädalas, siis peab ta puhkuse pikkus olema vähemalt 24 tööpäeva. Valgevenes on puhkus kas 24 kalendripäeva või kuni 5-aastaks sõlmitud tähtajalise lepingu puhul 25-29 päeva.
Konkurentsikeeld
Konkurentsikeeldu saab töötajale Eestis ja Lätis rakendada maksimaalselt 1 aastaks ning selle eest tuleb töötajale maksta mõistlikku lisatasu, mis ei tohi olla tavapalga osa. Leedus võib konkurentsikeeldu rakendada maksimaalselt 2 aastaks ning tööandja peab selle eest maksma vähemalt 40% töötaja kuupalgast.
Valgevenes seadus konkurentsikeedu ette ei näe, va IT erimajanduspiirkonna ehk nn kõrgtehnoloogiapargi residentidele. Neile saab konkurentsikeeldu rakendada aastaks pärast töölepingu lõppemist ning selle eest tuleb maksta kompensatsiooni vähemalt kolmandiku ulatuses viimase tööaasta keskmisest kuupalgast.
Normtööaeg ja ületunnitöö
Normtööaeg on kõikides riikides 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Ületunnitööd saab rakendada vaid poolte kokkuleppel või hädaolukorras. Eestis saab ületunnitööd kompenseerida kas vaba ajaga või 1,5-kordse palgaga. Lätis tuleb ületunnitöö eest maksta kahekordset töötasu. Leedus tuleb ületunnitöö eest maksta 1,5-kordset töötasu. Valgevenes saab ületunnitöö eest kas vaba aega või tavapalka.
Haiguseht
Erinevused on riigiti ka haigestunud töötaja sissetulekutes ning selle eest tasumises. Eestis töötaja haiguslehel oldud esimese kolme päeva eest üldiselt tasu ei saa, kuid tööandjal on õigus maksta 2-3 päeva eest töötajale kompensatsiooni ilma selle aja eest sotsiaalmaksu maksmata. 4-8 päeva eest maksab tööandja 70% töötaja palgast ning sealt edasi hüvitab haigekassa 70% töötaja palgast.
Lätis esimese haigupäeva eest töötaja tasu ei saa. 2-10 haiguspäeval maksab tasu tööandja, seejuures 2-3 päeval 75% töötaja palgast ning 4-10 päeval 80% palgast. Alates 11. päevast maksab lõunanaabrite sotsiaalkindlustusagentuur 80% töötaja palgast.
Leedus saab töötaja tasu juba alates esimesest haiguspäevast. Esimesel ja teisel päeval maksab tööandja 80-100% töötaja palgast. Alates kolmandast haiguspäevast maksab sotsiaalkindlustusfond 80% töötaja keskmisest palgast.
Valgevenes makstakse töötajale esimese kuni 12 haiguspäeva eest 80% keskmisest palgast. Kui töötaja haigestumine on pikem, siis alates 13. päevast hüvitatakse 100% tema keskmisest palgast. Kompensatsiooni maksab tööandja riikliku sotsiaalkindlustusfondi rahast.
Töölepingu lõpetamine
Töölepingu lõpetamisest peab Eestis teada andma 30 päeva ette, Lätis ja Valgevenes 1 kalendrikuu varem ning Leedus on etteteatamisaeg 20 päeva.
Koondamine ja koondamishüvitis
Eestis sõltub töölepingu ülesütlemise aeg töötatud ajast. Alla aasta töötanud inimesele tuleb koondamisest ette teatada 15 päeva, kuni viis aastat töötanule 30 päeva, 5-10 aastat töötanud inimesele 60 päeva ning 10 ja rohkem aastat ettevõttes töötanud inimesele 90 päeva. Koondamishüvitist maksab tööandja ühe kuu eest, lisaks on võimalik hüvitist saada töötukassast: 5-10 aastat töötanud inimesel 1 kuu tasu ning üle 10 aasta töötanul 2 kuu tasu.
Töölepingu ülesütlemisel on Lätis etteteatamisaeg üks kuu ning koondamishüvitis sõltub tööandja juures töötatud ajast. Kui töötaja on töötanud alla viie aasta, tuleb kompensatsiooni maksta kuupalga ulatuses, 5-10 aastat töötanud inimesele 2 kuupalga ulatuses, 10-20 aastat töötanud inimesele 3 kuupalka ning üle 20 aasta töötanud inimene saab tööandjalt koondamishüvitist nelja kuupalga ulatuses.
Leedus tuleb töölepingu ülesütlemisest ette teatada 1 kuu (kui töötaja on tööandja juures töötanud alla aasta, siis 2 nädalat. Kui töötajal on pensionieani jäänud vähem kui viis aastat, siis on etteteatamisaeg kaks korda pikem. Etteteatamisaeg on osa töötajate puhul ka kolmekordne: näiteks alla 14-aastaste lasete vanematel, isikutel, kellel on pensionieani jäänud alla kahe aasta ning erivajadustega töötajatel.
Koondamishüvitist maksab Leedus tööandja kuni aasta töötanud töötajale 0,5% kuupalga ulatuses ning enam kui aasta töötanutele kahe kuupalga ulatuses. Riik kuni viis aastat töötanutele lisaks ei maksa, 5-10 aastat töötanud saab riigilt lisaks koondamishüvitist ühe kuupalga ulatuses, 10-20 aastat töötanud 2 kuupalga ulatuses ning üle 20 aastat töötanud inimene 3 kuupalga ulatuses.
