Laenude suuruse poolest on esikolmikus Šveits, Island ja Austraalia. Šveitsis on laenu täiskasvanu kohta ligi 141 000 dollarit, Islandil veidi üle 100 000 dollari ja Austraalias napilt alla 100 000 USA dollari. Nendes riikides on ka laenude kõrval täiskasvanu kohta suur rikkus.

Meil suurte kulutuste, võlgu elamise ja iseäranis suure riigivõla poolest tuntud USAst on eespool kõik Põhjamaad peale Soome. USAs on täiskasvu kohta laene veidi üle 60 000 dollari, ja varasid, kus on arvestatud nii finantsvarasid kui kinnisvara, 388 585 dollari eest.

Maailmas vähim laenu täiskasvanu kohta, muidugi nende maade osas, mille kohta pangal on andmeid, on Aafrika riik Malawi, kus laenu on kaks dollarit ja varasid 114 dollarit. Kõvasti rohkem viimase täiskasvanutest on laene Madagaskaril ja Etioopias, mõlemas seitse dollarit. Varasid on nendes maades vastavalt 354 ja 153 dollarit inimese kohta.

Miks need erinevused on nii suured? Vastuseid võib olla palju. Kas riikides on arenenud finantsturg? Kas on olemas pangandussüsteem ja pangad annavad eraisikutele laene? Kas kinnisvara on nii kallis, et eluaset ei saa ilma kopsaka laenuta osta? Suur laen eeldab ka suurt sissetulekut. Kas vähese laenuga riikides on rahalist sissetulekut? On seal üldse tagatisvara mille vastu laenu anda? Kas seal on olemas kinnistud? Vahest keelab usk või traditsioon laenu võtmist? Või on poliitiline olukord nii ebastabiilne, et laenu ei anta ega ja julgeta võtta?