GRAAFIK: pankrotistumine on Eestis jõudnud kriisieelsele tasemele

Eestis kuulutati möödunud aastal välja 376 äriühingu maksejõuetus, mis on 12 protsendi ehk 52 ettevõtte võrra vähem kui möödunud aastal.

Pankrottide arv väheneb stabiilselt juba viiendat aastat järjest ja on jõudnud madalale kriisieelsele tasemele, selgub Krediidiinfo Eesti pankrottide paneeluuringust.

Samas on Krediidiinfo juhi Alar Jägeri sõnul väheste pankrottide põhjus praegu hoopis mujal kui buumiajal. "Praegu on tegemist stagnatsiooniga. Ettevõtted on turvatsoonis ja ei tee riskantseid otsuseid," selgitas Jäger.

Ka 2016. aasta esimese kahe kuu andmed näitavad kahanemistrendi jätkumist - pankrottide arv on selle aasta esimese kahe kuu jooksul võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kahanenud rohkem kui 15%.

Maksejõuetutest äriühingutest 229 juhul pankrotti välja ei kuulutatud ja ettevõte läks likvideerimisele. Seega on 2015. aastal täiesti varatute ettevõtete osakaal pankrotistunud ettevõtete hulgas jätkuvalt kõrgel 61% tasemel, kuid see näitaja langeb stabiilselt juba mitmendat aastat järjest - 2014. aastal oli varatuid ettevõtteid 64,5%, 2013. aastal 67% ja 2012. aastal 70,5% pankrotistunud äriühingute koguarvust.

Keskmiselt pankrotistus mullu 1,9 ettevõtet tuhande ettevõtte kohta ehk iga 536. ettevõte (aasta varem iga 450. ja 2012. aastal iga 390. ettevõte). Suurim pankrotistumise tase oli traditsiooniliselt majutuse ja toitlustuse alal, ehituses ja töötlevas tööstuses, kus pankrotistus tuhande ettevõtte kohta vastavalt 5,2; 3,9 ja 3,3 ettevõtet.

Kõrgeima pankrotistumise tasemega maakond on Raplamaa, kus pankrotistus 2,9 ettevõtet tuhande ettevõtte kohta ning madalaima pankrotistumise tasemega maakonnad Jõgeva-, Võru- ja Saaremaa.

Pankrotid Eestis
Create column charts