Suurima tõusu tegi omas rahas sotsialistliku riigi Venezuela aktsiaturg, 126 984,9 protsenti. Seda numbrit tuleb võtta reservatsiooniga, kuna kaua kestva majanduskriisiga riik devalveeris valuuta ja inflatsiooninumbriks hinnatakse umbes miljon protsenti.

Mõnevõrra üllatav on Ukraina aktsiaturu 77,5 protsendine tõus. IMFi abilaenu saanud riigi majandusseis on kõike muude kui hea. Kolmandal kohal on eksootiline Makedoonia 36,6 protsendise tõusuga.

Suure eksootika kõrval lihtsalt investoritele ligipääsetavatest turgudest tõusis Brasiilia 15 protsenti, Venemaa rublades 11,8 protsenti (USA dollarites langes 7,7 protsenti), India 5,9 protsenti. Arenenud turge praktiliselt kasvanud turgude seas ei leia kui mitte arvestada Uus-Meremaad.

Suurim kukkuja oli 25,3 protsendiga Hiina aktsiaturg. Aastast börside turuväärtuse kaotust võib seal hinnata triljonites dollarites. Languse esikolmikusse mahtusid veel Araabia Ühendemiraadid 24,9 protsendise börsi hinnakaoga ja Keenia 23,7 protsendise tagasilöögiga.

Suurtest arenenud turgudest näitas USA 6,2 protsendist langust. Saksamaa vastas 18,3 protsendise kukkumisega, läheneva brexiti segaduste all olev Suurbritannia langes 12,5 protsenti, Prantsusmaa 11 protsenti ja Jaapan 12,1 protsenti.

Põhjamaadest kaotas kõige vähem naftariik Norra 0,5 protsendise langusega. Islandi aktsiaturg taandus 5,6 protsenti, Soome kaheksa protsenti, Rootsi 10,7 protsenti ja Taani 13 protsenti.