2018. aasta kolmandas kvartalis väisasid Eesti elanikud välisriike 1,1 miljonil korral ehk eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3% rohkem. 78% reisidest jäid Euroopa Liidu piiridesse ja nende arv vähenes 1%.

Märkimisväärselt sagenesid külastused Portugali, Prantsusmaale, Ungarisse ja Bulgaariasse. Seevastu Hispaaniat, Itaaliat ja Poolat külastati vähem, kui 2017. aasta kolmandas kvartalis. Iga kuues reis tehti Soome, kuid nende reiside arv kahanes 9%. Eesti elanike reiside arv SRÜ riikidesse kasvas 27%, näiteks Venemaale tehti üle 100 000 reisi.

Vaata graafikult lähemalt, kuhu ja kui palju eestlased suvekuudel reisisid.

Mitmepäevaste reiside arv suurenes 3% ja nende keskmine pikkus kasvas 4,2 päevani, mida on 0,4 päeva võrra rohkem kui eelmise aasta samas kvartalis. Ühepäevakülastusi oli külastuste üldarvust 13% ja nende arv kasvas 8%. Eesti elanikud kulutasid kolmandas kvartalis välismaal hinnanguliselt kokku 290 miljonit eurot ehk 20 miljonit eurot rohkem kui 2017. aasta kolmandas kvartalis.

2018. aasta kolmandas kvartalis külastas Eestit üle kahe miljoni välisturisti – pisut vähem kui samal ajal aasta eest. Soome turistide arv kahanes 5% ja nad moodustasid külastajate üldarvust 30%, mis on seni madalaim tase alates 2008. aastast.

Teiste Euroopa Liidu riikide elanike Eestisse tehtud reiside arv kasvas aga 2%: sagenesid külastused nii Austriast (17%), Portugalist (27%) kui ka Hollandist (17%). Belgiast ja Leedust reisiti siia seevastu harvem kui varem.

Venemaa elanikud külastasid Eestit 250 000 korral ja see arv aastaga ei muutunud. Aasia riikidest pärit turistide arvu kasv on peatunud: neid tuli siia sama palju kui aasta tagasi ja nende reisid moodustasid saabunud külastajate üldarvust 5%.

Vaata graafikult lähemalt, kes ja kui palju suvekuudel Eestisse reisisid.

Eestit külastanud mitmepäevareisijate arv oli 2018. aasta kolmandas kvartalis 1% väiksem kui samal ajal 2017. aastal ning nende külastuse keskmine pikkus oli 4,4 päeva. Eestisse tulnud ühepäevakülastajad moodustasid külastajate üldarvust ligi poole (49%) ja nende arv oli 1% suurem kui aasta tagasi.

Väliskülalised kulutasid kolmandas kvartalis Eestis hinnanguliselt kokku 440 miljonit eurot, 10 miljonit eurot mullusest rohkem.

Eesti Pank teeb piiriületusstatistikat seoses oma ülesandega koostada riigi maksebilanss. Reisijate piiriülene liikumine avaldab märkimisväärset mõju reisiteenuste ekspordile ja impordile Eesti maksebilansis, mis avaldatakse 6. detsembril 2018.