GRAAFIK | Taimekaitsevahendite kasutus on Eesti vähenenud
Kõigist 2017. aastal turustatud taimekaitsevahenditest oli bioloogilisi ja mehaanilisi taimekaitsevahendid 0,1%, ülejäänud olid keemilised.
Turustatud taimekaitsevahendite kogusest moodustasid umbrohutõrjevahendid 66%, seenhaiguste tõrjevahendid 17%, kasvuregulaatorid 13% ja putukatõrjevahendid 4%. Umbrohutõrjevahendite kogus võrreldes 2016. aastaga vähenes ning seenhaiguste tõrjevahendite kogus suurenes. Paari varasema aastaga võrreldes vähenes ka putukatõrjevahendite kogus.
Võrreldes 2012. aastaga on viimase viie aasta jooksul turustatud taimekaitsevahendite kogused suurenenud veerandi võrra. Seejuures kasvuregulaatoreid turustati 2017. aastal kolm korda rohkem ja seenhaiguste tõrjevahendeid kaks korda rohkem kui viis aastat tagasi. Samas on umbrohutõrjevahendite ja putukatõrjevahendite kogused jäänud enam-vähem samale tasemele.
Taimekaitsevahendeid kasutatakse mitte ainult põllumajanduslikel eesmärkidel, vaid ka metsanduses, puidutöötluses, maantee- ja raudteeservade korrashoiul, spordi- ja mänguväljakutel ning parkides. Iga inimene võib osta oma aias kasutamiseks teatud taimekaitsevahendeid.
Turustatud taimekaitsevahend tähendab välismaalt ostetud ja Eestisse müügiks toodud taimekaitsevahendit. Taimekaitsevahendeid kasutatakse umbrohu, taimekahjurite, parasiitide ning putukate tõrjel. Taimekaitsevahendite kasutamine võib aastati kliimatingimuste, aga ka taimekahjustuste ja -haiguste erisuste tõttu kõikuda.
Statistikatöö „Taimekaitsevahendite turulelaskmine“ avaliku huvi peamine esindaja on Maaeluministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.
