Eesti kinnisvaraturul tehti eelmisel aastal kokku 63 115 tehingut – arvesse on võetud kõik võõrandamistehingud, milleks on ost-müük, kinkimine, vahetamine ja muud tehingud. Tehingute koguarv kasvas aastaga ligi 9 protsenti. Veidi üle 55 protsendi ostu-müügitehingutest toimus korteriomanditega.

Kinnisvaraturg oli aktiivseim Harju maakonnas, kus toimus 43 protsenti kõikidest tehingutest, moodustades kõigi eelmise aasta tehingute koguväärtusest 68 protsenti. Harju maakonnas toimus 2017. aastal 54,6 protsenti kõikidest korterite ostu-müügitehingutest.

Aktiivsuselt järgnesid Tartu maakond 11,6 protsendi, Ida-Viru maakond 9,9 protsendi, Pärnu maakond 6 protsendi ning Lääne-Viru maakond 4,1 protsendiga. Ülejäänud maakondades toimus 2017. aastal korteritega tehinguid vähem kui 2 protsenti kõikidest tehingutest Eestis.

Korteriomandite (eluruumide) ostu-müügitehingute arv kasvas 2017. aastal võrreldes eelmise aastaga 8,2 protsenti, kuid tehingute koguväärtus tõusis lausa 16,5 protsenti.

„Korteritehingute koguväärtuse suurt kasvu ja mõne asumi hinnahüppeid selgitab uute korterite kõrge osakaal. Korterite mediaanhinnad erinevad Eesti asulates palju, kõrgeima ja madalaima mediaanhinna vahe ulatub kümnetesse kordadesse,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. „Kui Tallinnas oli korteri ruutmeetri mediaanhind 1 681 eurot, siis Valgas oli see 126 eurot,“ tõi Tiits näite.