“Rajame oma äri teenuse pakkumiseks kõikidele Eesti lihatööstustele, kuid ka Läti tootjatele,” ütles Gross, kirjutab Ärileht.

Vastses tootmishoones seadistatakse praegu Hispaaniast ostetud tootmisliini ning ehitatakse jahutusseadmeid. Ligi 80 miljonit krooni maksva ehitise lõpetamine sai hoo sisse, kui Euroopa Liidu põllumajanduse toetusfond PRIA maksis detsembris Grossile ligi kaheksa miljonit krooni toetust. Paar aastat tagasi tapamaja ehitamist toetama asunud abifond katab kokku ligi kolmandiku maksumusest.

Tootmisvõimsusega 60 siga ja 10 veist tunnis tõuseb uus tapamaja Eestis neljandaks. Saaremaa laevanduskuninga VjatsŽeslav Leedo Saaremaa Lihatööstuse tapamaja on kaks korda võimsam. Kuid soomlastele kuuluvad Rakvere ja Valga tapamaja suudavad töödelda veelgi rohkem loomi.

“Lihaturul läheb nüüd üks kõva nagin lahti,” ütles Eesti võimsaima tapamajaga Ruokatalole kuuluva Rakvere Lihakombinaadi juht Olle Horm. “Kui Gross hakkab rohkem töötlema, siis meile jääb vähem. Eestis on tapavõimsusi liiga palju ja loomi liiga vähe.”

Rakvere Lihakombinaadi võimsus on uuest Grossi tapamajast ligi kolm korda suurem.

“Järele jääb varsti üksnes neli suurt tapamaja ja väikesed pannakse kinni, sest nad ei suuda kõrge jäätmekäitlustasu tõttu ellu jääda,” ütles Saaremaa Lihatööstuse tapatsehhi juhataja Illimar Poopuu.

Kuigi Eestis on praegu tapamajade võimsusi ligi veerandi võrra üle, ootavad lihatööstused Grossi tapamaja avamist, sest loodavad sealt osta teistest kvaliteetsemat ja odavamat teenust.

“Ma olen Grossiga juba läbi rääkinud ega välista, et me hakkame nüüd tema teenust ostma,” ütles Nõo Lihatööstuse juhataja Toomas Kruustükk.

Põllumeeste hinangul elavdab Grossi tapamaja kogu riigi lihaturgu, sest loob loomakasvatajatele uue võimaluse. “Elussigade müük võib mõnevõrra suureneda, kui Gross suudab teha õige hinnapoliitika ja turustamiseks tekivad täiendavad võimalused,” ütles elussigade tootmisega tegeleva osaühingu Markilo juht Urmas Laht.

Kuid seakasvatust võib Lahe arvates uuel aastal tabada suur tagasilöök, sest vaatamata sööda 50–70-protsendisele kallinemisele pole liha kokkuostuhinnad mullusest tasemest kõrgemale tõusnud.

“Kui sealiha kokkuostuhinda ei tõsteta, siis hakkavad eestlased sööma üksnes Hiinast toodud külmutatud liha, sest seakasvatajad vähendavad tootmist,” lisas Laht.

Eesti tapamajadest töötlevad Rakvere ja Saaremaa oma praegu loomi peamiselt vaid oma lihatööstuste tarbeks, tapateenust pakkumata.

1991. aastal tegevust alustanud Gross on tänaseks loonud kontserni OG Elektra, mis hõlmab kogu tsükli alates linnu ja loomakasvatusest, toiduainete tootmisest ja lõpetades kaupluseketiga.

Grossile kuulub samuti kirjastus AveC, mis annab välja ajalehte Kuulutaja.

OG Elektra tootmisbaas asub Rakvere külje all Lepnal, kus kümmekond tootmisüksust moodustavad ühtse kompleksi.

Ettevõte annab tööd ligi 1200 töötajale, mis muudab Grossi Eesti suurimaks üksikisikust tööandjaks.

Eesti lihatööstustest kuulub kohalikule kapitalile vaid viiendik.