"Gruusia saatkond kutsus meid välja ja teatas, et äritegevus Abhaasiaga ei vasta Gruusia seadustele. Eesti välisministeerium ütles meile, et Eesti ja Euroopa Liit toetab seda Gruusia seadust," rääkis A. Le Coqi juht Tarmo Noop BNS-ile ja lisas, et selle tõttu otsustas ettevõte loobuda Abhaasia-suunalisest ekspordist.

Noobi sõnul ei olnud müügimahud Abhaasias väga suured, kuid samas võiksid Abhaasiasse eksporti keelavad seadused välisministeeriumi või Gruusia ametlikelt veebilehtedelt leitavad olla.

Oktoobri alguses teatas A. Le Coq, et sõlmis sügise alguses koostöölepingud Abhaasia ja Armeeniaga oma toodete edasimüümiseks kohalikesse kaubanduskettidesse.

"Lõuna-Kaukaasiasse minek on üks osa meie selle aasta ühest ekspordi peamisest tegevussuunast alustada reaalset müüki SRÜ ja endiste NSV Liidu vabariikide idasuunal. Tänaseks on meie tooted juba esindatud lisaks Abhaasiale ja Armeeniale ka Venemaal, Ukrainas ja Aserbaidžaanis. Lähiajal peaksime lepinguni jõudma Gruusiaga," ütles Noop oktoobris.

Ta lisas, et näiteks Abhaasia turg meenutab aega, mis oli Eestis 30 aastat tagasi, kus importtooted tundusid väga erilised ja haruldased. "Oleme saanud tagasisidet, et meie tooted on väga kvaliteetsed ning eksklusiivsed, mille eest ollakse tihtilugu valmis ka rohkem maksma," märkis Noop.

Abhaasia on Gruusiast lahku löönud vaieldava poliitilise staatusega piirkond. Faktiliselt kuulutas Abhaasia ennast iseseisvaks piirkonnaks 1992. aastal, mis tõi kaasa ohvriterohke relvakonflikti Gruusiaga, kuid Venemaa toel tõrjuti Gruusia armee 1993. aasta sügisel Abhaasiast välja. Pärast 2008. aasta Vene-Gruusia augustisõda tunnustasid Abhaasia iseseisvust Venemaa, Nicaragua, Venezuela, Nauru, Vanuatu ja Tuvalu.

Euroopa Liit ning USA on kinnitanud, et Abhaasia on okupeeritud territoorium ja tunnustavad Gruusia terviklikkust, mis juriidiliselt tähendab ka Abhaasia ja Lõuna-Osseetia kuulumist Gruusiale.