Huvi Gruusia vastu on eestlastel suur, aga vastu on seal pidanud ja juurde tulnud vaid vähesed. Enamik praegu Gruusias tegutsevaid Eesti ettevõtjaid olid seal juba enne 2008. aasta augustis puhkenud sõda või saabusid vahetult pärast. Viimase aasta jooksul on Gruusiasse läinud vaid üks Eesti ettevõte — liha- ja piimatootja Maag Grupp. Eesti saatkonda Gruusias tuleb päringuid sealsete ärivõimaluste kohta igal nädalal, aga enamasti kuulatakse vaid maad. Aktiivselt tegutsejaid on saatkonna andmeil mõniteist. Osa neist viibib koha peal nii sageli, et võib Gruusiat nimetada oma teiseks koduks, teised on oma ärid külmutanud, kirjutab Äripäev.

Ehitusettevõtja Jaanus Rätsep sattus Gruusiasse kolm aastat tagasi, kui tema ja paarimehe Peeter Esko ettevõte Koger & Partneritele Eesti suursaatkonna ehitamisel allhanget tegi. Pärast otsustati Gruusia ärivõimaluste osas ringi vaadata. Rätsep ja Esko on nõustanud näiteks Gruusia kuue suurima linna kanalisatsiooniprojektide koostamist ning loodavad vähemalt osa neist ka ise ehitada.

Grusiinide viisist äri ajada ei paista Jaanus Rätsep vaimustuses olevat. “Ma mõtleksin ikka väga korralikult enne, kui siia tuleksin,” ütleb ta. Kuigi grusiinidest on alati räägitud kui väga külalislahkest rahvast, ütleb Rätsep, et lahked on nad vaid sinuga esimest korda kohtudes. “Arvatakse, et oled üks lääne-eurooplane, kellel on raha, tutvusi ja kelle kaudu võib rikkaks saada. Kui aga saadakse aru, et sa ainult kompad maad, siis kaob huvi kiiresti.” Grusiinist ärimees on küllaltki kannatamatu — tehing peab kohe andma 100% kasu, et tunduks atraktiivne. “Ma olen öelnud, et teeme äriplaani: ühel aastal oled miinuses, teisel jõuad nulli ja siis tuleb väike kasum. Seepeale vastavad nad: “Aga ma ei tea, milline elu aasta pärast on.“”

See, et esialgsest kokkuleppest kinni ei peeta — sageli ka siis, kui see juba paberilegi pandud — on ettevõtjate sõnul päris tavaline. Ettevõtja Urmas Grauen meenutab, et tal oli kavas osta kinnisvara, poole aasta jooksul tõusis aga hind pea kahekordseks alguses kokkulepitust, sest hakkasid lisanduma igasugused täiendavad tasud. “Kui nad avastavad, et sa tunned millegi vastu huvi, siis püüavad nad ükskõik kuidas sinu pealt kasu lõigata. Sa võid ka paberile panna, aga see ei muuda asja. See ongi nende meelest normaalne äri ajamise viis.” Graueni sõnul kipuvad grusiinid ärijuttudes liialdama. “Nad unistavad millestki helesinisest ja levitavad seda juttu siis ka klientidele ja partneritele.”