Guardian: Lidl on saanud ligi miljard dollarit avalik-õiguslikku arenguraha

 (14)
Guardian: Lidl on saanud ligi miljard dollarit avalik-õiguslikku arenguraha
Foto: STEPHEN HIRD, Reuters

Saksa odavpoodidekett Lidl ja sõsarkett Kaufland on viimase kümne aasta jooksul saanud ligi 900 miljonit dollarit avalik-õiguslikku arenguraha, kirjutab ajaleht Guardian.

Firmad, mille omanik on suur jaekaubandusettevõte Schwarz Group ja mida kontrollib Saksamaa üks jõukamaid perekondi, on saanud finantseeringuid laenude näol Maailmapanga vähetuntud harult ning Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupangalt (EBRD), teatab Guardian.

Neil avalik-õiguslikel institutsioonidel, mida rahastavad maksumaksjad ja omavad valitsused, on selged mandaadid kohaliku arengu edendamiseks riikides, kus nad oma raha kulutavad. Maailmapangal on ka täiendav, spetsiifiline mandaat ülemaailmse vaesuse vähendamiseks.

Pangad väidavad, et Lidli ja Kauflandi rahastamine aitab firmadel laieneda Kesk- ja Ida-Euroopas, luua töökohti, avada uusi turge kohalikele tootjatele ning tuua „hea kvaliteediga soodsat toitu“ vaestele tarbijatele.

Seotud lood:

Neid väiteid ründavad aga ametiühingud ja arenguorganisatsioonid.

Varssavi majanduskooli professor Jan Czarzasty ütles, et Schwarz Groupi saadud avalik-õigusliku raha hulk on šokeeriv. „Igal pool, kus nad uued poed avavad, tulevad pinnale lood, mis puudutavad töötingimusi; töötajate rahulolu on üldiselt väike ... tundub, et see on Lidli kui ettevõtte ärimudeli osa.“

Poolas on töötajad pidevalt Lidli vastu protesteerinud. „Me oleme ületöötanud, me teeme tööd, mida peaks tegema palju rohkem inimesi,“ ütles Lidlis õhtuses vahetuses töötav Łukasz, kelle randmed on paistes ja nahk verevalumites puu- ja juurviljade pakkimisest ja lahtipakkimisest, millest on aga ohtlik rääkida. „Inimesed kardavad töö kaotada.“

Poola riiklik tööinspektsioon on dokumenteerinud tööseaduste korduvaid rikkumisi Lidli poolt, sealhulgas on rikutud sätteid, mis nõuavad vähemalt 11 tundi puhkeaega iga päev ja 35 tundi katkestamata puhkust igal nädalal.

Poola ametiühingu Solidarność jaekaubanduse osakonna esimees Alfred Bujara ütles, et töötajaid, kes püüavad Lidlis organiseeruda, kiusatakse taga.

Schwarz Group, mis alustas 1930. aastatel toiduainete hulgimüüjana, on nüüd üks maailma suuremaid ja kiiremini kasvavaid jaemüüjaid ning selle juht Dieter Schwarz üks maailma rikkamaid mehi, kelle vara hinnatakse 21 miljardile dollarile.

Rahvusvaheline finantskorporatsioon (IFC), mis on vähem tuntud, aga üha mõjukam Maailmapanga haru, mis investeerib eraettevõtetesse, andis Schwarz Groupile oma esimese saja miljoni dollari suuruse laenu 2004. aastal. See finantseering pidi IFC teatel aitama grupil laieneda „valitud linnapiirkondadesse sihtriikides Kesk- ja Ida-Euroopas“.

2009. aastal anti Kauflandile 75 miljonit dollarit laienemiseks Bulgaariasse ja Rumeeniasse ning 2011. aastal 66 miljonit dollarit Lidlile laienemiseks Rumeeniasse. 2013. aastal anti Lidlile 105 miljonit dollarit laienemiseks Bulgaarias ja Rumeenias ning esimeste poodide avamiseks Serbias. Kokku andis IFC Schwarz Groupile Euroopas laienemiseks 350 miljonit dollarit pikaajalisi laene.

EBRD, mis finantseerib projekte tihti koos kommertspankadega, on kümne aasta jooksul Lidli ja Kauflandi jaoks kogunud üle 700 miljoni dollari, panustades ise ligi 500 miljoni dollariga.

IFC kaitses oma investeeringuid Schwarz Groupi väitega, et viimase idasuunaline laienemine on loonud kohalikele põllumeestele uusi kanaleid oma toodete müümiseks. Tarbijad on aga saanud ligipääsu soodsamale ja suuremale valikule kõrgekvaliteedilistele toiduainetele.

IFC ja EBRD teatasid, et monitoorivad regulaarselt oma investeeringuid, kui andmed selle kohta, kui palju töökohti on loodud ja kui palju kasu on saanud kohalikud tootjad, on äriliselt tundlik informatsioon ja seetõttu konfidentsiaalne.

Loe veel

Vähemalt Poolas ei ole Lidl tingimata odavaim kaubanduskett. 2014. aasta uuringu järgi maksis standardostukorv Lidlis 47,8 zlotti (11,6 eurot), Tescos aga 40,1 zlotti (9,7 eurot).

Czarzasty sõnul on Lidli strateegia otsida poodidele pidevalt uusi asukohti, tungida süstemaatiliselt üha väiksematesse kohtadesse, tihti küladesse, süües välja kohalikud traditsioonilised jaemüüjad ja muutes fundamentaalselt maapiirkondade majanduselu.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare