Sellise väite kinnituseks esitasid hagejad kohtule hiljuti nende kätte sattunud e-kirja, mille Väino Pentus 2008.aasta kevadel saatis ühele Hansapanga töötajale. Väino Pentuse kirja kogu sisuks oli attachment ehk manus – toonase riigikogu liikme Keit Pentuse kiri. Selles, Autorollo esindajate sõnul riigikogu arvutis koostatud kirjas, andis Keit Pentus Hansapanga palvel äärmiselt põhjaliku ülevaate Autorollo äriplaanist, -partneritest jms ehk ettevõtte majandusseisust. Keit Pentus kirjutas panga küsimustele vastates, et ettevõte ei paku muid teenuseid peale transpordi ning selgitas, millisel suunal vedusid teostatakse.

E-kiri saadeti pangale just siis, kui Autorollo püüdis meeleheitlikult pankadelt laenu saada. Teise Autorollo esindajate poolt kohtule esitatud e-kirjaga demonstreeriti, et Rain Rosimannus suhtles isiklikult Hansapangas töötanud Ülo Kallasega ja väljendas nördimust olukorra üle, et pank ei pruugi Autorollole laenu anda.

Suvel 2008, nagu avalikkus juba teab, laenaski pank Autorollole 575 000 eurot. Panga jaoks olid riskid kaetud, sest laenu tagas 75 protsendi ulatuses riiklik asutus Kredex.

Kohtule esitatud e-kirjadega soovisid hageja esindajad tõendada nende poolt korduvalt esitatud ja ka hagis kajastuvat väidet, mille kohaselt Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus olid aastaid Autorollo varidirektorid, mistõttu nad peavad vastutama ettevõtte tühjakskantimise ning võlausaldajatele tekitatud kahju eest.

Ainuüksi fakt, et Väino Pentus saatis tütrelt saadud e-kirja ilma ühegi lisakommentaarita panga töötajale edasi, illustreerib seda versiooni eriti värvikalt, leidsid hageja esindajad. Advokaat Urmas Ustav vastas kohtuniku küsimusele „mida need kirjad tõendavad?“, et kirjad näitavad, et „nad on Autorollo tegemistega juba alates 2008.aastast vägagi sisuliselt seotud olnud“ ning süüdistas Keit Pentus-Rosimannust kohtule ebatõe rääkimises – seda siis isa ajutise aitamise ja kirjakandjana tegutsemise väidete osas.

Advokaadid Toomas Vaher ja Arne Ots, kes esindavad kohtuasjas vastavalt Keit Pentus-Rosimannust ja Rain Rosimannust, olid kategooriliselt vastu, et kohus need e-kirjad tõendina vastu võtaks.

Nimelt möödus osapooltele antud tähtaeg tõendite esitamiseks juba mullu suvel. Sestap väitsid Vaher ja Ots, et hagejate taktika on kohtuistungit lõputult venitada ning kohus ei peaks seesugust lugupidamatut käitumist aktsepteerima.

„Hageja on välja töötanud spetsiifilise taktika, mis tugineb jupikaupa dokumentide esitamisele igal istungil, et oleks põhjus kunstlikult arutleda mingite menetluslike teemade üle, millele näiteks täna oleme kulutanud juba 45 minutit. Põhimõtteliselt on tegu lugupidamatuse-avaldusega kohtu ja teiste menetlusosaliste suhtes,“ hurjutas vastaseid vandeadvokaat Vaher. „See toimub igal istungil järjepidevalt, ka trahvihoiatused ei ole mõju avaldanud - mul on juba loendamine sassi läinud, kui mitu korda on kõiki tähtaegu rikkudes üritatud esitada uut patakat. Taktika on suunatud sellele, et menetlus jääkski kestma ja me ei saakski ühele poole.“

Vaher tegi kohtule ettepaneku jätta kõnealused e-kirjad läbi vaatamata ja hagejatele tagastada.

Seda kohus ka tegi, põhjendades uute tõendite vastuvõtmisest keeldumist muuhulgas sellega, et hagejad ei suutnud veenvalt ära näidata, missuguseid hagis esitatud nõudeid need kirjad tõendavad. Hageja esindaja Urmas Ustavi vastuväide, et need puudutavad kõiki nõudeid ehk kogu „varidirektorite vastutuse“ versiooni, ei osutunud piisavaks.

Autorollo kohtuasja mahukust ilmestab fakt, et advokaadid peavad tooma toimikuid kohtusse reisikohvrites. 

Autorollo kohtuasjas nõuab võlausaldajatelt sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuvad Autorollo võlad ära ostnud võlakütt Ingmar Pärn võlgasid sisse

Autorollo%20kohtuasjas%20n%C3%B5uab%20v%C3%B5lausaldajatelt%20sadadesse%20tuhandetesse%20eurodesse%20ulatuvad%20Autorollo%20v%C3%B5lad%20%C3%A4ra%20ostnud%20v%C3%B5lak%C3%BCtt%20Ingmar%20P%C3%A4rn%20v%C3%B5lgasid%20sisse%20Rain Rosimannuselt, Keit Pentus-Rosimannuselt ja Siim Roodelt ning nendega seotud firmadelt, sest Pärna hinnangul juhtisid nad Autorollot enne selle pankrotti ja kantisid varast tühjaks. Kuigi avalikuks on tulnud mitmesuguseid viiteid, siis kõik kolm kostjat eitavad kõiki süüdistusi.

Eesti Ekspress kirjutas mullu novembris, et kohus sai samuti väidetavalt hiljuti uue tõendi, mis seostab keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannust Autorollo varaga seotud tehingutega. Tegu oli nimelt liikluskindlustuse kviitungiga, mille järgi maksis Pentus-Rosimannus veebruaris 2011 punase Ford Tourneo liikluskindlustuse kuumakse.

Eelnevalt kuulus sama auto ministri isa Väino Pentuse veofirmale Autorollo. 27. detsembril 2010 viis isa kohtusse Autorollo pankrotiavalduse. Päev hiljem sai Fordi omanikuks ministri venna sõber. Autorollo pankrotitoimkond peab seda pankrotipesast vara väljakantimiseks.

Pentus-Rosimannus ei soovinud Ekspressile selgitada, miks ta tasus võõra auto liikluskindlustuse. “Mida poolelioleva vaidluse raames kohtule on esitatud, selle kommenteerimise õigus on ainult kohtul,” teatas minister.

Liikluskindlustuse müüs kindlustuse agent, kes ühtlasi töötas riigikogu kantselei autojuhina, teenindades toonast riigikogu esimehe asetäitjat Keit Pentust.

Samuti esitas suvisel kohtuistungil hageja rollis olev pankrotihaldur Olavi-Jüri Luik oma kaaskonnaga keskkonnaministri vastu tugevaid tõendeid, mis tema sõnul peaksid näitama, et viielt erinevalt IP-aadressilt tehtud 12 ülekannet Autorollo internetipangas viivad otseselt või kaudselt Pentus-Rosimannuseni. Osa IP-aadressidest kuulub riigikogule, teised aga keskkonnaminstrile eraisikuna. Delfi on varasemalt ka kirjutanud justnimelt nendest riigikogu ülekannetest ja nimelt sellest, et toona saadikutena ametis olnud Rosimannused viibisid riigikogus kuupäevadel, kui väidetavalt tehti parlamendi arvutitest Autorolloga seotud makseid.

Rosimannused on enda seotust Keit Pentus-Rosimannuse isa Väino Pentuse firma juhtimisega avalikkuse ees mitmeid kordi kategooriliselt eitanud.

Mullu jaanuaris näiteks ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus Delfile, et ei tema ega ta abikaasa Rain Rosimannus mõnest riigikogu arvutist Autorolloga seotud tehinguid teinud. Samas aga ei osanud ta selgitada, kuidas saavad suvalised inimesed teha riigikogu arvutist ministri isa firma kontolt oma väljanägemise järgi väljamakseid. 

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus eitas kategooriliselt Autorollo eest maksete tegemist ning enda ja oma abikaasa Rain Rosimannuse seotust firmaga. "Mina ühtegi Autorolloga tehtud kannet ei ole teinud ega ei oleks saanudki seda teha, see on fakt /.../ Neid tehinguid saavad teha ikkagi vaid juhatuse liikmed," ütles Pentus-Rosimannus toona Delfile.