“Biokütused on Eesti jaoks oluline ekspordiartikkel. Euroopa Liidus on biomassi kasutamine energeetikas selge arengusuund ja järjest enam peab puidutööstus arvestama Euroopa energiatööstusega,” rääkis Arukaevu seminaril “Mets, puit ja majandus”, kirjutab Äripäev

Tööandjate keskliidu juht Enn Veskimägi meenutas, et puidu hinnad hakkasid tõusma kohe, kui räägiti, et Narva jaamad tahavad minna suures osas puiduküttele. “Venemaal on väga kvaliteetset puitu. Kui WTOga liitumine jõustub, siis on Eesti kindlasti huvitatud sealt puidu toomisest,” lausus Veskimägi.

Rotterdamis käivitati novembri alguses Euroopa esimene biomassi börs, sest energiatootjad vajavad kindlat ja stabiilset turgu. Lätil on õigus ehitada uus 400 MW võimsusega ka biomassi kasutav elektrijaam, millel on Euroopa Liidu riigiabi luba. Soome alustas 2011. aastast biomassi kasutamise toetamist elektri tootmisel ning Taani on langetanud otsuse ehitada ümber kõik oma sütt kasutavad elektrijaamad, et neid saab kasutada ka 100% biomassi abil. “On ilmne, et Läänemere piirkonnas kasvab nõudlus hakkepuidu järele märgatavalt,” tõdes Arukaevu.

Arukaevu sõnul on biomass muutumas elektritootmises standardseks kütuseks. Selleks et vähendada saastet ja säilitada tootmist, on Euroopas biokütustele osaliselt või täielikult üle läinud paljud fossiilseid kütuseid kasutavad elektrijaamad. Ka Eesti on Arukaevu sõnul sama valiku ees.