Postimehes täna ilmunud artiklis väidetakse, et LHV on ostmas Danske Banki tütarettevõtet Danske Capitali. LHV vastas börsiteates sellele napilt, et LHV ega selle tütarettevõtted ei ole sõlminud ühtegi lepingut ühegi fondivalitseja ostuks.

Võimalikku tehingut ei kommenteerinud Ärilehele ka Danske pank. "Saame kinnitada, et pank ei ole sõlminud ühtki vastavat lepingut," ütles panga kommunikatsioonijuht Tõnu Talinurm.

Kui Danske Pank teatas hiljuti spetsialiseerumisest ettevõtete ja privaatpanganduse klientide teenindamisele rahustati kliente teatega, et Dankse jääb juhtima pensionfonde ja pank loobub vaid jaeklientide teenindamise ärist.

Eestis tegutseb Danske Capital 1995. aastast. Ettevõte tegeleb Danske pensionifondide ning institutsionaalsete klientide varade valitsemisega.

Ettevõte juhib kolme kohustuslikku ehk II samba pensionifondi ja 2 vabatahtliku ehk III samba pensionifondi. Ettevõte pakub teenuseid ka rikastele eraisikutele, kellel investeeritavate varade maht ületab 30 000 eurot.

Kuidas muutuks turuosad LHV poolt Dankse ülevõtmisel?

LHV, kes on II pensionisamba fondide valitsemisel mahult teisel kohal Swedbanki järel, saaks Danske fondide abil suurendada turuosa. Praegu on Swedbanki fondides 1,06 miljardit eurot, selgub pensionikeskuse andmetest. LHV fondide maht on 554 miljonit eurot. Kui sellele lisada Danske Capitali fondid, mille maht on 230 miljonit eurot, kasvaks LHV valitsevate fondide maht 784 miljonile eurole. Sellega rebiks LHV veenvalt ette SEB’st, mille fondide maht on 511 miljonit eurot. Kõige väiksem on teistest pensionifondide pakkujatest hiljem alustanud Nordea II samba fondide maht, mis ulatub 218 miljoni euroni.

Samas tõstaks III pensionisamba fondivalitsemises LHV neljandalt kohalt koos Danske fondidega kolmandaks. Swedbanki III samba fondide maht on 69 miljonit eurot, SEB 31 miljonit eurot, Nordeal 9 miljonit eurot. Kui LHV 7 miljonile lisada Danske 5 miljoni eurot, kasvaks koos maht 12 miljonile eurole.