Ülitihe konkurents hoiab hindu kontrolli all ning tarvitseb vaid veidi oodata, kui soovitud kauba hind langeb.

Aprillikuu Harvard Business Review’s kirjutavad Michael Silverstein ja Neil Fiske Ameerikas hoogu võtvast uuest trendist, mida nimetatakse mastiižiks (kombinatsioon sõnadest mass ja prestiiž). See on väga kiiresti arenev tööstusharu, mille maht on tänavu 350 miljardit dollarit ja mis kasvab 15% aastas.

Näiteid on palju: Starbucksi kohv, Dieseli teksased, Sam Adamsi õlu jpt.

Absolut Vodka on kogu maailmas tuntud kui “mõttetult” kallis viin. Ameerikas saadab suur edu Belvedere’i viina, mis on Absolutist peaaegu kaks korda kallim. Pleasant Rowland tõi turule Barbiest kuus korda kallimad nukud, Whirlpool müüb 35 000 krooni maksvat pesumasinat.

Mis siis lahti on?

Tuleb välja, et säästumarketites kokku hoitud raha kulub paljuski masside tarbeks toodetud luksuskaupade peale.

Kuna igapäevase toidu ostmine ei anna üldjuhul tarbimisorgasmi, saavad inimesed naudingu just prestiiĻikat kohvi, alkoholi, riideid ja kosmeetikat ostes. Psühholoogid arvavad, et luksuskaupade pidev soetamine aitab leevendada motivatsioonikriisi ja tõsta enesehinnangut.

Et need kaubad pole ka eriti kallid, saab neid osta iga nädal. Erinevalt prestiižikates automarkidest, mida tavaliselt ostetakse kuni viieaastase tsükliga.

Mastiižitööstus pakub ka hulgaliselt “ajalehepoisist miljonäriks” ärivõimalusi. Pleasant Rowland polnud rahul kaupluses müüdavate nukkudega ja töötas paari nädalaga välja luksusnukkude kontseptsiooni. Viie aasta pärast müüs ta oma äri Matteli firmale, teenides 700 miljonit dollarit!

Raskeks teeb selle eduloo kordamise asjaolu, et tarbijad on muutunud kalkuleerivamaks ja pole valmis raha kulutama ainult prestiiži pärast. Kõikidel eelkirjeldatud juhtudel on tarbijaid võlunud mõni läbimurdeline tehnoloogiline või disainialane uuendus ja see peab käima koos maineka kaubamärgiga.