Hansson: Eesti majandus töötab üle oma potentsiaali ja see teeb muret

 (8)

Ardo Hansson konverentsil Äriplaan 2018.
Ardo Hansson konverentsil Äriplaan 2018. Foto: Taavi Sepp

Eesti Panga president Ardo Hansson rääkis Äripäeva majanduskonverentsil Äriplaan 2018 Eesti majanduse tulevikust ning kiire kasvuga kaasnevatest ohtudest.

Kuigi majandusel on hakanud paremini minema, siis reaalpalga kasv ei ole enam nii suur. Palgasurve kestab ja on isegi süvenenud, vähema tootlikkusega ettevõtted tunnevad järjest rohkem survet. Eelmisel aastal ütlesime, et EL-i vahendeid tuleks kasutada mõistlikult. Me teame, et viimasel aastal on eurorahad hakkanud kiiremini liikuma. Fiskaalpoliitika võiks pakkuda tasakaalustavat rolli, kui on näha, et ehitussektor näiteks on liikumas ülekuumenemise suunas.

Euroala majanduskasv on neli aastat kasvanud ja sellel aastal kasvab üle 2%, mis on päris hea saavutus. Vanasti oli tarbimine tugev, kuid nüüd on ka eksport ja tootmine hakanud kasvama. Euroopa Keskpanga rahapoliitika on olnud toetav, Euroala majanduse tugevnemine ja rahapoliitika normaliseerumise alguse üks kõrvalmõju on euro tugevnemine.

Siin, meie piirkonna katlaääres, on supp muutunud rammusamaks. Läti, Leedu, Soome majandus on kasvanud ja Venemaa on stabiilne, langus on peatunud. Meie väliskeskkonna paranemine on andnud suure osa meie majanduskasvust. Harjusime sellega, et ekspordihinnad ei kasvanud, kuid nüüd on tunda teatud leevendamist. Kõikides sektorites on varasemaga võrreldes kergem tulu teenida. Kui mahtusid vaadata ja tehnoloogiasektor kõrvale jätta, siis ülejäänud harudel on mahud hakanud kasvama. Eksportööridele on tulnud sellega oluline leevendus.

Loe veel

Seotud lood:

Kuhu me oleme jõudnud? 2007. aastal töötas Eesti majandus 10% üle oma potentsiaali ja praegu oleme jõudnud punkti, kus Eesti majandus on 2% üle oma potentsiaali ja see tekitab muret. Kas me oleme tsükli haripunktis või allpool? 2007. aastal näitasid näitajad mõlemat varianti. Praegu tunnistavad kõik näitajad, et oleme jõudnud veidi üle oma potentsiaali.

Ettevõtete investeeringud on kasvuteel, mida on kannustanud Tallinna Sadama praamiostud. Valitsussektoris on kasv olnud üsna dramaatiline, kus investeeringud on suurimad ehitussektoris.

Hõiveootused on kõrged, kõige helgem on olukord ehitussektoris. Samas on järjest rohkem vabu töökohti ja tööjõupuuduse indikaatorid on läinud veelgi problemaatilisemaks ning see väljendub palgakasvus. Oluline on, et hõive ei hakkaks liikuma suletud sektorite suunas. Tööhõivereform on käivitunud ja me oleme näinud, et inimesed liiguvad järjest enam tööturule.

Inflatsioonis on toimunud suur hüpe. Pool kasvust on tulnud toidust ja üks protsendipunkt valitsuse maksumuudatustest. Teenuste hinnad kasvavad ja energiahinnad kasvavad. Praegu me näeme 3-protsendist inflatsiooni ja järgmisel aastal 2-2,5% inflatsiooni.

Kokkuvõttes läheb majandusel paremini tänu välismajandusele ja investeeringutele. Energeetikasektori paranemist toetab naftahind. Meil on kolm meest väikses paadis: valitsused, eurorahad, erasektor. Kui need kolm istuvad ühele poole, siis kukub paat ümber. 6-protsendiline majanduskasv pole jätkusuutlik, pikemaajaline trend peaks olema 3%-ne.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare