Õiguskomisjoni esimehe Neeme Suure sõnul ajendas sotsiaaldemokraate Eesti Panga presidendile küsimusi esitama kommertspankade üha süvenev soov minna üle nii sularahavabale asjaajamisele kui sularahavabadele kontoritele.

Hansson ütles riigikogu ees kõneledes, et mõistab inimeste muret ning kinnitas, et Eesti Pank teeb selle nimel pidevalt tööd.

"Kinnitan, et sularaha ei kao kuhugi," ütles keskpanga president riigikogu ees. "Sularaha kättesaadavus on oluline mure, millel puuduvad kiired ja lihtsad lahendused."

Samas leidis Hansson, et küsimust ei tuleks lahendada hädaolukorraseaduse raames nagu sotsiaaldemokraadid seda teha tahavad. "Hädaolukorraseaduse eesmärk ei ole lahendada ääremaastumise või linnastumise trende," märkis ta.

Hanssoni sõnul ei ole keskpanga ülesandeks sularahavõrgustiku pidamine, vaid sellega peaksid hakkama saama kommerstpangad.

Ühtlasi tõi Hansson arupärimisele vastates välja, et pangateenuste kättesaadavus ei ole ainult Eestile omane probleem, vaid pangakontorite ja -automaatide vähenemine toimub kõikjal maailmas. "Tegemist on loomuliku tehnilise arenguga, millele ei ole mõtet vastu seista," lisas ta.

Hanssoni hinnangul ei tasu eitada, et eestlased eelistavad pangakaarti ja internetipanka ning see on jätkuv ja paratamatu protsess. "Koos nõudluse vähenemise väheneb ka pakkumine. Ma ei pea mõistlikuks, et kommertspangad peaksid üleval pidama ebamõistlikku kontorite või automaatide võrgustikku," lisas ta.

Ta kinnitas siiski, et Eesti Pank teeb kõik endast oleneva, et probleemile lahendust leida.

Hansson tõi oma ettekandes välja ka kuus võimalikku alternatiivset lahendust probleemile:

1. Sularaha-tagasi-süsteem poodides, kus inimesed saaksid poodides maksta pangakaardiga toiduarve eest, aga lasta võtta arvelt rohkem raha ning saada see poes sularahana kätte.

2. Riigipunktid - laia otstarbega kontorid, kuhu riik ning ka pangad ja muud ettevõtted koondavad kokku erinevad teenused.

3. Riigipoolne hange teenuse pakkumiseks.

4. Nõuded või veenvad "head tavad" pangakontorite sulgemisel eelkõige maapiirkondades.

5. Omavalitsuste ja pankade koostöö inimeste koolitamisel.

6. Omavalitsuste ja pankade koostöö sularaha pakkumisel.

Hanssoni sõnul on Eesti Pank nõus osalema edasistel aruteludel ja ühtegi võimalikku lahendusvarianti ei tasu ette välistada.