Hansson teab miks inflatsioon on nii madal

 (10)
IMFi pressikonverents Eesti Pangas
Ardo Hansson IMFi pressikonverentsil Eesti PangasFoto: Hendrik Osula

Eesti Panga president ja Euroopa Keskpanga nõukogu liige Ardo Hansson esines kolmapäeval loenguga Frankfurdis SAFE instituudis ligi 120 inimesele.

Kui tavaliselt tuuakse välja arusaamatusena, et miks ikka hinnatõus on nii väike, siis Hanssoni sõnul on põhjused väga lihtsad, kirjutas Saksamaa majandusleht Handelsblatt.

Rahapoliitikas on kahte liiki kannatlikkust. Ühte esindab Euroopa Keskpanga president Mario Draghi, kes usub, et Euroopa Keskpank peab olema väga kannatlik oma rahapoliitika normaliseerumisega, et mitte väärata ligi kahe protsendise inflatsioonieesmärgi saavutamist.

Teist sorti kannatlikkust nõuab Hansson, kelle arvates on madal inflatsioon ajutiste mõjurite tulemus. Tema sõnul ei peaks keskpank nii väga muretsema allpool eesmärki oleva inflatsiooni pärast ja ootama ära kuni see liigub ise soovitud tasemele.

Kui Hanssonil paluti täpsustada, et mida ta sellega mõtleb, lausus ta, et rahapoliitika natuke kiiremat normaliseerimist.

Pigem on globaliseerumise asemel Hanssonile olulised energia- ja mingeil määral ka toidukaupade hinnad, mille tõttu on inflatsioon olnud vaos hoitud. Need mõjutasid varasema buumi ajal aastatel 2004-2007 hinnatõusu kiiremaks, hoiavad praegu hinnatõusu maas.

Seotud lood:

Hanssoni arvutuste kohaselt oleks põhiinflatsioon, kus pole arvestatud energia- ja toiduhindadega, euroalal viimasel kolmel aastal olnud eelmist buumi modelleerides keskmiselt 2,6 protsendi kandis, mistõttu koguinflatsioon olnuks 1,9 protsenti mis ongi keskpanga ametlik eesmärk. „Aga põhiinflatsioon on vaid pool sellest,“ lausus ta.

Et aga energia- ja toiduhinda mõjutavad oluliselt üleilmsed turud, on eesmärk vaevalt lühiajaliselt saavutatav. Maailmaturu hinnad pole alati madalad, usub ta.

Teise probleem, mille Hansson välja tõi, on see, et oma kinnisvaras elamise kulud pole euroalal inflatsiooni sisse arvestatud. Kuigi pikaajaliselt ei muudaks see pilti, oleks viimasel kolmel aatal olnud inflatsioon 0,5 protsendipunkti kõrgem.

Huvitaval kombel küsiti ka loengul, et kuidas Eesti on vähendanud sularaha osakaalu.

Viimase küsimuse puhul Ardo Hansson enda hinnangul ilmselt šokeeris kuulajaid kui teatas, et ta on pigem suur sularaha fänn ja näeb sularaha kasutuse vähenemises pigem probleemi.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare