Hansson valitsuse plaanitavast eelarvepuudujäägist: praegu ei ole eriolukord ning see tekitab pigem pikaajalist kahju

 (52)

Ardo Hansson
Ardo Hansson.Foto: Tiit Blaat

Praegune majandusseis ei õigusta meie arvates lisanõudluse pakkumist valitsuse poolt ja me arvame, et tekitaks pigem pikaajalist kahju, kinnitas Eesti Panga president Ardo Hansson täna riigikogus riigieelarve defitsiiti laskmise kava mõju puudutavatele küsimustele vastates.

Hansson tõdes, et valitsus on majanduses väga oluline mängija, sest kontrollib üle kolmandiku majandusest ja selle kaudu on võimalik suurendada või vähendada nõudlust. Küsimus on, et kui palju ja millal? Hanssoni sõnutsi on eesmärk on majanduse stabiliseerimise toetamine läbi selle struktuurse näitaja.

"Me ei sihi mitte nominaalset eelarve tasakaalu vaid juba selle struktuurse näitaja kaudu, tõdes Hansson. Siis kui majandusel läheb halvasti, on tulude laekumised Hanssoni sõnul loomulikult nõrgemad, on vaja rohkem kulutada näiteks sotsiaalabile või töötuskindlustusele ja automaatselt sel hetkel eelarve läheb defitsiiti. Ja vastupidi, kui majandusel läheb hästi, siis tulud laekuvad kenasti, kulutusi on võib-olla natuke vähem ja eelarve on siis ülejäägis.

„Tavaolukorras ütleks, et piisab automaatsetest stabilisaatoritest ja praegune majandusseis meie arvates ei õigusta lisanõudluse pakkumist valitsuse poolt ja me arvame, et tekitaks pigem pikaajalist kahju,“ lausus Hansson.

Tema sõnul ei ole praegu eriolukord, me ei ole sügavas majanduslanguses, tegelikult meie majandusnäitajad on küllaltki tasakaalu lähedal. Kui me vaatame näiteks tööturgu, näeme me Hansoni sõnul pigem ülekuumenemise näitajaid, kus praegu viimastel aastatel on Eesti keskmine palk kasvanud umbes 6–7, võib-olla isegi rohkem protsenti aastas olukorras, kus praegu näiteks euroala keskmine palgakasv on umbes 1,6%, on olnud seal 1% juures päris pikka aega.

Loe veel

Seotud lood:

„Nii et meie palgad kasvavad oluliselt kiiremini, kui meie konkurentidel isegi ilma selle lisastiimulita. Kui sellises olukorras hakkaks veel täiendavalt seda stiimulit pakkuma, siis võib-olla palgakasvud lühiajaliselt kasvaksid veel kiiremini,“ lausus Hansson, kelle sõnul töötaja lühiajalisest seisukohast on see loomulikult väga hea, sest mida kõrgem palgakasv, seda parem. Aga ettevõtted peavad sellele survele vastu panema ja kui see palgakasv on liiga kiire, kui kulud kasvad ja tulud ei kasva, siis ettevõtete kasumlikkus kannatab. Varem või hiljem nad hakkavad vähem investeerima, mõned panevad oma poe kinni ja kolivad minema. „Kokku võttes ma arvan, see hakkab pärssima meie pikaajalist majanduskasvu,“ lausus Hansson.

Majandus peab tema sõnul arenema tasakaalustatult. Praegu töötab majandus tema sõnul enam-vähem täiskoormusel. „Mõni kuu tagasi enne neljanda kvartali näitajate avaldamist me võisime veel arvata, et kuidagi majandus oli vastuoluline, palgad kasvasid, majandus nagu ei kasvanud, nüüd tundub, et majanduskasv on taastunud,“ ütles Hansson, lisades, et praegu ei ole enam võimalik rääkida justkui oleks majandus kõvasti alla oma potentsiaali.

Hansson tütles,et viimaste aastate riigieelarve ülejääkide kompenseerimine tulevatel aastatel ei näi õigustatud. Osaliselt tulid need ülejäägid tema sõnul ootamatutest tuludest, näiteks mõned suured pangad maksid väga suuri dividende, mis kuidagi ei mõjunud halvasti Eesti majandusele, ei mõjunud maksukoormuse tõusuna, vaid oli ühekordne tegur. Kulude poolel me nägime Hanssoni sõnul, et eurorahade kasutamine oli ajutiselt aeglustunud, kuna mindi üle ühelt Euroopa Liidu eelarve tsüklilt teisele. „Selles üleminekufaasis ei liikunud raha nii kiiresti ja nüüd me eeldame, et need eurorahade kasutamised hakkavad kiirenema ja ilma mingi lisastiimulita hakkab see juba täiendavalt majandust ergutama,“ rääkis Hansson.

Lisaks on majanduskasvu struktuur olnud Hanssoni sõnul selline, mis on vägagi soodustanud tulude laekumist, kuna kaks kõige suuremat maksubaasi – esiteks, eratarbimine ja teiseks, palgafond on mõlemad väga kiiresti kasvanud. Tarbimine kasvab, palgad kasvavad. „Tegelikult on rahandusministri seisukohast praegu pigem kergemad ajad, kui raskemad ajad,ja me võime kujutada ette olukorda, kus majandus kasvab umbes sama kiiresti, aga baseerub näiteks ekspordile ja investeeringutele. Nendega seotud tulubaasid on palju väiksemad ja ei tooks nii palju raha sisse kui viimastel aastatel,“ rääkis Hansson.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare