Aasmäe oli Rail Balticu senise planeerimise suhtes kriitiline, märkides, et Eesti (regionaal)arengu seisukohast väga oluline trassikoridori valik tehti lähtudes uuringust, mille autor ise tunnistab, et seal kasutatud andmed on kontrollimata. „Sisuliselt on AECOMi uuring ühe mehe töö,“ nentis Aasmäe ligemale sajakonna kuulaja ees.

Kuna teemat on riigi poolt käsitletud poolikult, pole Aasmäe sõnul mingit kinnitust väitele, et Pärnu kaudu tuleb Rail Balticu ehitus odavam ja tasuvam kui Tartu kaudu.

„Meil on vaja raudteed, mis rahuldaks meie regionaalpoliitilisi vajadusi,“ jätkas Aasmäe. „Praegusel juhul [läbi Pärnu rajades] rahastame me Kesk- ja Kagu-Eesti mahajätmist, sest me ei suuda kaht suurt raudteed ülal pidada.“

Majandusklubi eestvedaja, Riigikogu liige Aivar Kokk tõdes, et veel pole hilja otsused ümber vaadata. „Kõik saavad aru, et Tartu, millega on lähemalt ja kaugemalt seotud 300 000 inimest, vajab korralikku raudteeühendust nii Tallinna kui Euroopaga,“ ütles Kokk.

Tema sõnul sõltub Tartu konkurentsivõimest Lõuna-, aga märgatavas osas ka Kesk- ja Ida-Eesti maakondade tulevik. Eesti piirkondade ühendamiseks tuleb Koka kinnitusel luua kiire rongiühendus kahe suurema linna vahel ning luua toimiv ettevedu Tartusse. „Tartu ja Tallinna vahemaa peab rongiga olema läbitav 80 minutiga,“ lisas Kokk.