Hardo Pajula: noa alla lähevad sissetulekud või krooni kurss

 (109)

Kroon ongi juba odavnenud – kui inimese sissetulek väheneb poole võrra, siis on see sama mis devalveerimine, leiab majandusanalüütik Hardo Pajula.

 •• Kas Eesti majanduse käekäiku on üleüldse võimalik ette näha ja kui pikaks perioodiks?

Suhtun väga skeptiliselt igasugustesse arvulistesse prognoosidesse. Ühe arvuga varustatud rumal inimene on arutum kui tema arvudeta saatusekaaslane.

•• Paljud ettevõtjad tunnevad ennast abituna ega tea, mida teha oma äriga ja isegi isiklike säästudega.

Abitusetunne on elava organismi normaalne seisund. Me räägime vahest liiga palju SKT-st, selle tulevikuväärtus on vaid üks arukaks otsuseks vajalik sisend. Lisaks üldisele majanduskeskkonnale tuleb silmas pidada veel tehnoloogia arengut, konkurentide tegevust ja palju teisi tegureid.

•• Nädalapäevad tagasi helistas mulle üks sõber, kes erinevalt minust oskab raha teha. Ta küsis, kas peaks oma kroonides kogutud säästud hoopis eurodeks vahetama, et kaitsta neid devalveerimise eest.

Seda on ka minu käest küsitud. Mõte, et kõik oma kroonid tuleks eurodeks vahetada (või vastupidi), kõlab algeliselt. Portfellis peab olema nii krooni kui ka eurot ja võib-olla midagi veel.

Kuid – kui ma kunagi õpetasin mikroökonoomikat, siis minu elukaaslane ütles, et teen elus kõik vastupidi sellele, mida õpetan oma konspektis.

Seotud lood:

•• Milline valuutade vahekord oleks portfellis kõige õigem?

Maitse asi.

•• Kas krooni devalveerimine on tõepoolest võimalik?

Statistika ja filosoofia ütlevad, et peaaegu kõik on võimalik.

•• Kas Eestis on tõsiseid eeldusi krooni devalveerimiseks?

19. sajandi erakordne jõukuse kasv toimus kullastandardi alusel. Pärast suuri sõdu kullastandardist loobuti, sest see ei sobinud enam massidemokraatiaga. Eesti krooni hoidmiseks kasutataval valuutakomitee süsteemil ja kullastandardil on väga palju ühiseid jooni.

Devalveerimine on ühekorraga kõikide elatustaseme halvendamine ja elatustaseme ajutisest halvenemisest ei ole meil lähiajal pääsu. Sissetuleku vähenemisega on paljude jaoks kroon juba niigi odavnenud. Praegu liigub devalveerimine üksikisikult üksikisikule.

•• Kuidas ennast ettevõtte või üksikisikuna devalveerimise mõjude eest kaitsta?

Hüsteeriline rahmeldamine on igal juhul kõige halvem, mida teha saaks.

•• Kas krooni devalveerimine on võimalik vaid kiire, üleöö tehtud otsusega või tuleks kõne alla ka  mingisugune pikaajalisem protsess?

See jutt, et krooni devalveerimiseks tehakse parlamendis kolm lugemist, on täielik jama. Devalveerida saab ainult kiiresti. Seadusemuudatus on selleks ka minu teada vastu võetud. Kriisiolukorras käib otsuste langetamine väga kiiresti.

•• Kui tõenäoline on lahendus, et kroon devalveeritakse päev enne eurole üleminekut?

Krooni kursi teema on ülemütologiseeritud, sest tegemist on vaid ühe näitajaga meie heaolu mõjutavatest? Pole mingit vahet, kas kroon läheb poole odavamaks või teie palka vähendatakse kaks korda. Elatustase muutub mõlemal juhul poole viletsamaks.

Tsükliloogika ütleb, et praegu liiguvad asjad selles suunas. See ei pruugi tulla kõigile ühtemoodi ja ühel ajal.

•• Kas eurole üleminek on Eesti majandusele tähtis?

Euro pole selline lahendus nagu Andrus Kivirähki pildike Leedu ajaloo lõpust: kõik leedulased võetakse ühekorraga NBA-sse. Kuid euro seob meid palju tihedamalt meie päriskoduga – Lääne-Euroopaga. Euro avab palju uusi kanaleid, kuid võib esialgu meie elu ka raskemaks teha.

•• Mis raskused eurole üleminek siis kaasa toob?

Kui sa oled ühisrahasüsteemis, siis kaob ära võimalus kursiga mängida. Toodangu konkurentsivõimeliseks muutmiseks peavad hinnad ja palgad langema.

Selleks et me saaksime siin Eestis vähemalt mingisugust poolmõistlikku tegevust viljeleda, läheb meil vaja välisvaluutat. Seni tuli valuuta Rootsi pankade kaudu. Lähitulevikus, paari-kolme aasta jooksul püsib väga väike tõenäosus, et see rahavoog taastuks. Erakapitali voog Baltikumi jääb mõneks ajaks piiratuks. Siit võib igaüks ise edasi mõelda.

Sellises olukorras peab vajalikku raha teenima ekspordisektor. Konkurentsivõime suurendamiseks peab palgatase ilmselt tervikuna langema.

Loe veel

Kui töötus suureneb, siis palgatase langeb. Inimesed muutuvad seeläbi vähem snooblikuks ja võib-olla lähevad siis ka väiksema palga eest tööle ettevõtetesse, mis reaalselt ekspordiga tegelevad.

•• Kuidas soovitate väikeste ja keskmiste ettevõtete juhtidel-omanikel toimida?

Esiteks: neid otsuseid, mis on juba tehtud, ei saa enam muuta ja nende külge ei tohi klammerduda. Teiseks: tuleb hoida lahus püsivad ja muutuvad kulud. See on oluline, kui langetada otsuseid mingite tegevuste jätkamise kohta.

•• Kas praegu on õige keskenduda ühele põhitegevusele või tuleks püüda säilitada neid mitmeid tegevussuundi, mida paljud ettevõtted majanduskasvu aastatel käivitasid?

Kui sul on üheksa ametit, siis kümnendaks tuleb nälg. Kui me oletame, et maailm kestab sellisena edasi, nagu me seda teame, siis tuleks spetsialiseeruda. Kui mingi ärisuund on väga südame küljes kinni, siis tuleb ta ikkagi läbi lõigata, kui ta viib ettevõttest raha välja.

•• Mis turgudele tasub eestlastel pürgida?

Läänemere ümbruse piirkond moodustab 47 miljoni elaniku ja 1,2 triljoni dollari suuruse sisemajanduse kogutoodanguga Lõuna-Korea sarnase majandusruumi. Potentsiaalselt vastastikku kasulike tehingute hulk on siin väga suur. Eesti elanikud peaksid mõtlema endast kui ühes suhteliselt vaesest Lõuna-Korea külast selles suurte võimalustega piirkonnas.

•• Nii et üleilmastumine on läbi ja keskenduda tuleb oma lähipiirkonnale?

Läänemere Lõuna-Korea ei eksisteeri ju iseenesest, vaid kaupleb kogu ülejäänud maailmaga.

•• Kas Eesti näitab piisavat võimekust, et kriisi väljakutsetele vastu seista?

Me pole sugugi rumalamad kui ükskõik milline kogukond mujal maailmas.

Tähtsaim küsimus on, kuidas jõuda mõistlikule kokkuleppele siin elavate venelastega.

Siin elab ikka kaks eri laudkonda inimesi. Isegi siis, kui napsi ja sööki oli piisavalt, läks meil nagistamiseks. Nüüd aga jääb hüvesid vähemaks.

Seejärel tuleb minimeerida meie haridustööstuse tehtav kahju kasvavale põlvkonnale.

•• Kuidas mahub meie läbisaamine venelastega majanduspoliitikasse?

Majandus on ju vaid osa elust. Mina kuulutaks inglise keele Eesti riigikeeleks. Siis oleks kirik keset küla. See tuletaks eestlastele meelde, et me ei ela enam 70 aasta taguses ajas ja me ei saa ajalugu muuta, kui ebaõiglane see ka meie suhtes poleks olnud. Me ei suuda ka reaalsust oma kujutelmadele allutada. Ma saan muidugi aru, et see idee on utoopiline ja tekitab kohati paksu pahameelt.

•• Kas riik peaks ostma üles raskustesse sattunud ettevõtted?

Minu arvates on kaks suurt ettevõtet: avalik sektor ja erasektor. Nende vahel käib turuosa pärast pidev jagelemine. Mina kuulun erasektorisse ja tunnen ennast ebamugavalt, kui minu eluareaal aheneb.

•• Kas riik peaks andma kehvadele laenudele omapoolseid lisagarantiisid?

Kellelegi ei ole antud laenu revolvri ähvardusel. Inimene peab oma tegude eest ise vastutama.

•• Kas riik peaks eelarve lappimiseks võtma laenu, kasutama reserve või järsult kulutusi kärpima?

Kõige olulisem on siiski kulude kärpimine. Siin aga tekivad silme ette pildid Riiast ja Vilniusest. Meie kahe eraldi istuva laudkonna küsimus tõuseb taas esiplaanile.

See paber, mis eelmisel aastal vastu võeti, polnud riigieelarve. Koalitsioon mõtles, et laiali ei taha minna ja esitab midagi ära. Alles nüüd käivad reaalsed riigieelarve läbirääkimised. Kui koalitsioon need läbirääkimised praegu üle elab, siis võib-olla tuleb kolme kuu pärast hakata jälle uut eelarvet tegema. Kuid seda järgmist vooru nad enam üle ei ela. Ma ei imestaks, kui teises või kolmandas kvartalis näeksime erakorralisi valimisi.

•• Kui sügisel tulevad erakorralised valimised, kas siis pääsevad maksvusele sotsiaaldemokraatlikud ideed ja riigi osaluse suurendamine majanduses saab hoo sisse?

Tsükli põhihoovus kannab meid sinnapoole. Uue koalitsiooni piirjooned on väga aimatavad, kuid ma ei tähtsustaks seda üle. Pigem on oht tigeduselaines, millel uus koalitsioon tõenäoliselt võimule purjetab.

•• Kas meil hakkab sama halvasti minema nagu Lätil?

Lätis on asi hullem. Mulle tundub, et valgustatud lätlane tajub oma riiki läbinisti korrumpeerunud nähtusena. Eestit on suu-resti aidanud põhjala korrale kutsuv mõju. Leedu on samuti päris nadis olukorras ja sealt võib veel halbu üllatusi tulla.

CV

Hardo Pajula

•• Cambridge’i ülikooli majandusteaduste magister

•• Töötanud SEB ettevõtete panganduse raha- ja kapitaliturgude divisjoni ökonomisti, SEB Enskilda Equitiesi analüütiku, peaministri majandusnõuniku, Hansapanga ja PricewaterhouseCoopersi ökonomisti ning EBS-i õppejõuna.

•• Tõlkinud eesti keelde kaks raamatut: Friedrich Hayeki „Tee orjusesse” ja Ronald Coase’i „Firma, turg ja õigus”.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare