Harukordne üksmeel: korteriühistu leidis lihtsa viisi, kuidas raha teenida
Tallinna ajaloolise linnaosa kortermaja ühistu juhatus tuli huvitavale mõttele: kui praegu jõude seisvast poolest soklikorrusest ehitada välja väike korter, saaks ühistu selle väljaüürimisega lisaraha teenida. Korter kuuluks ühistule, see ehitataks valmis ühistu raha eest (ehk siis kõigi elanike raha eest), ühistu valib üürnikud ja üüriraha läheb ühistule. Ja raha on ühistul alati vaja, kas või nõuetele vastavate postkastide paigaldamiseks trepikotta, mida see konkreetne elumaja ootas ammu.
Idee pole iseenesest uudne, teadaolevalt asub ka Tallinnas Kopli tänaval maja, mille soklikorterid kuuluvad just ühistule, kes neid tudengitele välja üürib. Skeem on edukalt toiminud juba mõnda aega. Kuid esimesest ühistust eristab seda Põhja-Tallinna miljööväärtusliku piirkonna maja ühistut haruldane liikmete üksmeel - ühisomandi üürikorteriteks ehitamisega olid nõus kõik kümne olemas oleva korteri omanikku.
Esimeses näites toodud ühistu juhatuse liige (nimi toimetusele teada) kommenteerib poolelijäänud ettevõtmist nii: „See osutus liiga keeruliseks. Lihtsam oli müüa see (sokliosa - A. N.) ühele ühistuliikmele maha, kes ise need ruumid välja ehitab ja kui tahab, välja üürib, kui tahab, elab ise."
Teatavasti on ühiste ruumide - nagu on seda elumaja keldri- ja pööningukorrused - kasutusotstarbe muutmiseks vaja kõikide liikmete nõusolekut. Imelikul kombel ühistu üürikorteri väljaehitamiseks vajalikku konsensust kokku ei saadud, küll aga saadi seda äramüümiseks. Suuresti mängis antud juhul rolli seegi, et keldrikorruse ruumi eluruumiks kohaldamise kulud (projekt, materjalid, ehitus jm) olnuks ühistu jaoks üsna suured, mis osa liikmete arvutuste järgi ei saa üüritulust niipeagi tasa tehtud, selgitab juhatuse liige.
Taibukuse nullib erimeelsus
„Üldkasutatavat pinda ühistud tõesti välja ka üürivad, olen sellega kokku puutunud, kuid eelduseks on siin üldine nõusolek," kommenteerib teemat Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulep. „See pole niisama lihtne, et juhatus otsustab välja üürida ja siis üüritaksegi."
Saulepi pika praktika jooksul on ette tulnud juhtumeid küll, kus korteriühistu juhatuse otsusega on pind üürile ka antud, kuid tegelikult on vaja korteriomanike 100%-list nõusolekut. Kui neist keegi tahaks asjade seisu muuta, oleks see päris lihtne.
„Kogemus näitab, et kui tänaseks päevaks ei ole sellist pinda majas üürile antud, siis niisama lihtsalt seda otsust nüüd enam ei sünni ka - kõik on omanikud ja kaasatud otsustamisprotsessi," ütleb Saulep. „Teisalt, ega ühistu eesmärk ei olegi tulu teenimine ja kinnisvaravahendusega tegelemine. Ühistu eesmärk on kaasomandi ühine korrashoid ning majandamine. Tavaliste MTÜ-de puhul pole see eesmärk niimoodi ette määratud, kuid korteriühistutele on."
Korteriühistuseaduse paragrahv 6 ütleb, et korteriühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest. See justkui lubaks ühistul mõelda sellele, kuidas raha kontole juurde saada.
„Kui seaduse ja ühistu põhikirjaga pole vastuollu mindud, siis - taibukas ühistu," ütleb Uus Maa elamispindade tegevjuht, kutseline maakler Eve Soppe jutu peale, et ühistu annab üürile endale kuuluvaid kortereid. „Võib öelda, et selliseid juhtumeid on väga vähe, ikka rohkem annavad ühistud sokliruumid äripindadena kasutusse; enamasti pigem müüakse maha kui et jäetakse endale." Äripindade loomine sõltub jällegi suuresti elumaja asukohast - kui keegi mööda ei käi, pole ka rentijate huvi.
Soppe sõnul on näiteks Põhja-Tallinnas ja Kadriorus praegu müügis mõned remonti vajavad keldrikorruse pinnad - ühistud pole väljaehitamiskulusid enda kanda võtta tahtnud. Selliste ruumide elamiskõlblikuks ehitamisega kaasnevad kulud pole väikesed.Artikkel ilmus Eesti Päevalehe 24. märtsi erilehes „Korteriühistute leht"
