Galeoon läks Kariibi meres põhja rohkem kui 300 aasta eest. 2015. aastal suutis sellest lõpuks esimesed pildid teha robot REMUS 6000, sama robot, millega 2011. aastal leiti Brasiilia rannikust mitmesaja miili kaugusel 2009. aastal merre kukkunud Air France 447 lennuk.

Galeoon oli oma aja kohta väga võimas, kolme masti ja 62 kahuriga alus. Põhja läks ta 8. juunil 1708 keset Ühendkuningriigi laevadega peetud lahingut, viies märga hauda ka 600 pardalolnud inimest. Rikkustest kandis laev kulda, hõbedat ja smaragde.

Leitud laev oli juba suuresti setetega kaotud, aga roboti kaamera suutis jäädvustada kahuritel olnud omapäraseid delfiinigraveeringuid, mis võimaldaski laeva tuvastada.

Galeooni päris täpne asukoht on endiselt lausa riigisaladus, ja esialgu pole hiigelvarandust veel pinnale tooma hakatud.

Varandus on tülli ajanud nii riike kui erafirmasid. Mõne aja eest palus UNESCO Kolumbia valitsust, et viimane varandust ära ei kulutaks.