Hea ehitustöölise viib välismaale kõva palk
Et ehitusmehed välismaale laiali ei jookseks, ei pääse ka Eesti ehitusfirmad palga tõstmisest. Hea oskustööline küsib julgelt tunnist 90 krooni, teenides nii brutopalgana välja 20 000 krooni.
“Alla 50 krooni tunnis ei taha keegi midagi teha,” tõdeb pealinna väikse ehitusfirma projektijuht. Kui möödunud aasta algul peeti 70-kroonist tunnitasu heaks, siis nüüd pole see tema sõnul enam mingi eriline näitaja. Eriti kui arvestada, mis summasid ehitusmehed võõrsil taskusse pistavad.
Rootsis kivikatuseid panemas käiv Ain ütleb Eestisse naasmise võimaluse peale vastuseks kolmekordse “ei”. Aini netopalk küünib seal 40 000 kroonini, vahel kõrgemalegi, ja tööst puudust ei tule. Mees täpsustab, et tema palk võib olla kõrgemgi kui teistel analoogset tööd tegevatel meestel, sest ta tasub ise oma üüri ja söögi eest. Selleks kulub tal umbes kolmandik sissetulekust. “Need, kellele tööandja elamise eest maksab, teenivad vähem,” teab ta.
Hiljuti Soome tööle läinud Mart sai esimeseks palgaks 30 000 krooni, kuid ütleb, et vihtus ka mehemoodi tööd teha. “Kergelt see ei tulnud,” tõdeb ta.
Neli aastat ühes Eesti firmas plaatijana töötanud Heikil on mujale minemise isu vahetevahel peal käinud küll, kuid siiamaani pole tegudeks läinud. “Öeldakse, et alati on hea seal, kus meid pole,” muigab ta. Piiri taha mees ei kipu, sest ei taha pere-elu unarusse jätta. “Muidu vist läheks vaataks ära küll,” möönab ta.
Ka palgaga jääb Heiki enam-vähem rahule. Kui neli aastat tagasi maksti talle ruutmeetri plaatimise eest 60, siis praegu 100 krooni. “Kogu aeg ma küll plaatida ei saa, vahepeal tuleb muud ka teha.” Palju ta kuus keskmiselt teenib, jätab mees ütlemata, kuid nendib, et nälga pole jäänud ja on palgaga rahul. Sestap vastas Heiki mõni aeg tagasi eitavalt ka ühele plaatimisega tegelevale firmale, kes teda tööle kutsus.
80 töötajaga Rapla ehitusfirma AS Benno Ehitus juhil Henn Salusaarel tulebki tõdeda, et möödunud aastal lahkus mujale tööle 20 inimest. Salusaar möönab, et ega iga hinnaga töölist kinni hoida pole mõtetki, eriti sellist, kes “lihtsalt pintslit peos hoiab”. Sestap lähtub ta ka palka makstes eelkõige inimese oskustest ja panusest. Palgakokkulepe on individuaalne, sõnab Salusaar ja arvab, et umbes 20% tõusis Bennos palk möödunud aastal küll. Oma osa mängiski terav konkurents.
Kulud maha
Parimad maalrid teenivad Bennos 10 000–12 000 krooni, kuid sellest lähevad maksud maha. “Meie negatiivne pool on see, et veame inimesi Märjamaalt, Raplast igale poole tööle ja see on kulu,” selgitab Salusaar. “See kõik tuleb objekti eelarvest.”
“Kus ta pääseb, palka peab tõstma, muidu lähevadki ära,” märgib saja töötajaga Paide ehitusfirma AS KEK-i Ehitus juht Ott Kuldkepp. Ent 90 kroonini ehitusmeeste tunnipalk Järvamaal ei küüni. Põhitööjõud teenib tunnist 50 krooni, abitöölised, kelle osa on üsna suur, vähem. Kiviladujatele maksab firma 12 krooni plokist ning tõhusal päeval laovad mehed isegi 100 plokki kive ära. Iga päev seda tööd muidugi pole.
Kuigi esmapilgul näib Paide meeste palk võrreldes pealinna omadega madal, kinnitab Kuldkepp, et kaader eriti voolanud pole. “Möödunud aasta esimesel poolel ikka neli-viis inimest läks,” nendib ta. Staažkad olijad, kes ametis olnud 15 aastat ehk firma algusest saadik, ei kipu kuhugi.
Kolm aastat on ühed ja samad inimesed püsinud ka väikeettevõtja Veiko juures, kes annab tööd neljale mehele. Temagi on tõstnud oma tööliste palka 20% ringis ning see ulatub kuus üle Eesti keskmise. Veiko märgib, et töölist hoiavad kinni nii palk kui ka head tööalased suhted. “Kui töömees probleeme ei tekita, ei teki mul ka probleemi,” rõhutab ta.
Mees möönab, et mõned tema firma töölised tahaks tegelikult välismaale tööle minna küll, kuid nende napp keeleoskus takistab seda.
Statistika näitab väikest palka
Eesti statistikaameti andmeil tõusis palk ehituses eelmise aasta üheksa kuuga 14%.
•• Eesti ehituseettevõtjate liidu juht Tarmo Lige prognoosib samas suurusjärgus palgatõusu ka järgmiseks aastaks.
•• Eesti ehitusvaldkonna keskmine brutopalk oli 2004. aastal 7307 krooni, 2005. aasta 9 kuu põhjal aga 8117 krooni.
•• Eesti keskmine brutopalk oli 2004. aastal 7222 krooni, 2005. aasta 9 kuu põhjal 7834 krooni.
•• Uute korterite hinnad tõusid Arco Vara andmetel 5–10%.
•• Ehitushinna koondindeks kasvas möödunud aasta kolm viimast kvartalit 2004. aasta omadega võrreldes 7,3%.
•• Enim kasvas tööstushooneindeks – 8,5%.
•• Ametihooneindeks kasvas 7,7%.
•• Korruselamuindeks kasvas 6,2%.
•• Kõige vähem kallines eramuehitus – 5,5%.
•• Enim tõusid ehituses kulutused tööjõule – 9,7% ja masinatele – 9,0%.
