Hea seis Eesti pangandussektoris ei tähenda, et ettevaatusabinõusid ei peaks rakendama ehk miks suured pangad peavad koguma suuremaid puhvreid?



Eurod
Eurod.Foto: Vida Press, Alamy Stock Photo

Eestis tegutseb neli süsteemselt olulist panka: Swedbank, SEB Pank, Luminor Bank ja LHV Pank. Need pangad peavad täitma täiendavaid kapitalipuhvri nõudeid. Aga miks on just neil vaja rohkem kapitali hoida, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kirstin Saluveer keskpanga blogis.

Üks pluss üks võrdub kaks. Kaks miinus üks võrdub üks. Neid tehteid suudavad teha juba lasteaialapsed. Finantssüsteemis ei käi aga kõik nii lihtsate matemaatiliste tehete järgi. Finantssüsteemi iseloomustavad hoopis sõltuvusahelad, mille tõttu võivad probleemid ühest finantsinstitutsioonist kiiresti teise kanduda. Samuti võib karjamentaliteet viia nii mullistumise kui ka paanikani. Ja isegi kui kõik turuosalised käituvad enese seisukohalt ratsionaalselt, võib nende käitumine üheskoos vaadatuna sellegipoolest suurendada riske finantssüsteemile. Kogu finantssüsteemi toimekindluse suurendamise üheks viisiks on suurendada süsteemselt oluliste turuosaliste vastupanuvõimet võimalike negatiivsete arengute suhtes.

Milline pank on süsteemselt oluline?
Panganduskesksetes finantssüsteemides peetakse süsteemselt olulisteks turuosalisteks eelkõige panku, mis on suured, keerukad, omavahel tihedalt seotud ja mille teenuseid ei ole kerge asendada. Teisiti öeldes on need pangad, mille mittetoimimine võib põlvili suruda terve finantssüsteemi ja majanduse laiemalt. Sellest ka levinud hoiak, et probleemide korral päästetakse seesugune krediidiasutus igal juhul. Eeldus, et päästerõngas on alati käepärast ja keegi teine tasub riskide realiseerumisel arve, võib viia riskiisu suurenemiseni. Ühtlasi võib see tähendada rahastamiseeliseid või võimalust tegutseda suurema finantsvõimendusega kui muidu. Kuid kes lõikab kasu, peab probleemide tekkimisel ka vastutama. Selline mõttekäik on olnud aluseks, miks nii Euroopa Liidus kui ka mujal pannakse panga võimalikele süsteemsetele mõjudele hinnasilt – täiendav kapitalipuhvri nõue.

Loe veel

Kapitalipuhvrite määramise mängureeglid
Süsteemselt olulistele pankadele täiendava kapitalipuhvri suuruse määramisel põhinetakse kaalutlustel, mille keskmes ei ole kas-küsimus, vaid mis-siis-kui-tüüpi-konstruktsioon. Piltlikult öeldes ei ole määrav kivi kaugus kaljuservast, vaid tagajärg, kui kivi peaks servalt alla kukkuma. Mitmele teisele kivile annab see tõuke veerema hakkamiseks? Kui kaugele on kosta mütsatus, kui kivi puudutab maad? Kehtib põhimõte: kapitalipuhvri määr peab olema seda kõrgem, mida suurem on krediidiasutuse süsteemne olulisus. Selle põhimõtte rakendamine eeldab omakorda süsteemse olulisuse mõõdiku olemasolu.

Euroopa Liidus mõõdetakse krediidiasutuse süsteemset olulisust ühtse metoodika alusel. Niinimetatud automaatne hinnang süsteemsele olulisusele kujuneb eri näitajate põhjal, mis on jagatud nelja kategooriasse: suurus, tähtsus majandusele, keerukus (sh piiriülene tegevus) ning omavaheline seotus. Iga näitaja puhul leitakse panga turuosa. Panga süsteemse olulisuse hinnang peegeldab nõnda selle kaalutud keskmist turuosa pangandussektori varade ja muude tegevusmahtude suhtes. Euroopa Liidu ülene ühtne lähenemine süsteemselt oluliste krediidiasutuste tuvastamisel tagab läbipaistvuse ja võrreldavuse, ent selles protsessis peab samuti arvestama riikide finantssektorite eripäradega. Eesti pangandussektori rahastamise struktuuri erisuste tõttu on Eesti Pank automaatset metoodikat kohandanud – nii palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik.

Eesti neli süsteemselt olulist panka
2018. aasta hindamistulemuste kohaselt on Eestis neli süsteemselt olulist panka: Swedbank, SEB Pank, Luminor Bank ja LHV Pank. Nende nelja panga keskmine turuosa eri tegevusalade põhjal oli 2017. aasta lõpu andmetele tuginedes suurem kui künniseks seatud 3,5%. Veel kaks aastat tagasi oli see nimekiri kaks korda lühem. Kui eelmisel aastal lisati süsteemselt oluliste krediidiasutuste hulka turuosa suurenemise tõttu AS LHV Pank, siis selle aasta uus tulija on Luminor Bank AS. Viimane areng süsteemselt oluliste krediidiasutuste nimekirjas peegeldab Eesti pangandussektoris toimunud struktuurimuutusi, mis kaasnesid ASi DNB Pank ja Nordea Bank AB Eesti filiaali ühendamisega.

Luminor Bank ASi süsteemse olulisuse hinnang on seejuures tasemel, mille puhul Eesti Pank peab vajalikuks kehtestada pangale alates 2018. aasta 1. juulist maksimaalse ehk 2% süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrimäära, mida arvestatakse riskiga kaalutud varade suhtes. Sama suurt lisapuhvrit on Swedbank AS ja AS SEB Pank pidanud hoidma alates 2016. aasta augustist. AS LHV Panga süsteemse olulisuse hinnang on küll teistest Eesti süsteemselt olulistest krediidiasutustest madalam, ent aastaga on panga turuosa ja selle tähtsus Eesti majapidamiste ja ettevõtete teenindamisel kasvanud. Sellest tulenevalt otsustas Eesti Pank tõsta ASi LHV Pank süsteemselt olulise kapitalipuhvri nõude seniselt 0,5% tasemelt 1%ni koguriskipositsioonist. See muudatus rakendub 1. jaanuaril 2019.

Tänane hea seis Eesti pangandussektoris ei tähenda, et ettevaatusabinõusid ei ole tarvis rakendada.

Suur kontsentreeritus tingib puhvrite vajaduse
Ehkki teoreetilised kaalutlused süsteemselt olulistelt krediidiasutustelt suuremate puhvrite nõudmiseks võivad ju olemas olla, võib Eesti kontekstis, kus pankade keskmine kapitaliseeritus ulatub üle 30%, paratamatult tekkida küsimus, milleks see kõik. Lihtne vastus oleks, et sellised on mängureeglid. Ent Eesti Pank ei kehtesta süsteemselt olulistele pankadele täiendavaid kapitalipuhvri nõudeid pelgalt sellepärast, et selline on kord. Lisaks tugevale kapitaliseeritusele paistab Eesti pangandussektor Euroopa Liidu võrdluses silma ka suure kontsentreerituse poolest. 2018. aasta esimese kvartali lõpus moodustasid nelja süsteemselt olulise panga varad Eesti pangandussektori koguvaradest 85%. Need pangad olid väljastanud 87% Eesti reaalsektori laenudest ja hoidsid üle 90% Eesti majapidamiste ning ettevõtete hoiustest. Kui palju on kaalul, tasub mõelda mis-siis-kui-tüüpi-stsenaariumitele: mis siis kui vabatahtlikud puhvrid tulenevalt majandus- või finantskeskkonna arengust, panga äriplaani muutusest või omanike otsusest omavahendeid vähendada kahanevad? Lisaks ei tasu tähelepanuta jätta, et mõnede pankade vabatahtlikult hoitavad omavahendid ei ületa nõutavat taset sugugi mäekõrguselt. Regulatiivsed lisapuhvri nõuded aitavad tagada teatud kapitalivaru olemasolu. See omakorda pehmendab võimalike ebasoodsate arengusuundade mõju pankadele ja seeläbi majandusele tervikuna.

Kokkuvõttes ei tähenda tänane hea seis Eesti pangandussektoris, et ettevaatusabinõusid ei ole tarvis rakendada. Ka head teeolud ei sea ju kahtluse alla turvapatjade vajalikkust.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare