Uue korteri ruutmeeter võib maksta nii 10 000 kui ka 40 000 krooni.

Kuna ostjad väärtustavad üha enam korterite avarust, valgusküllasust ning aknast avanevat vaadet, diferentseerivad müüjad hindu varasemast enam ka elamute siseselt.

Näiteks varieeruvad hinnad Tallinna kõrgeimates korterelamutes Maakri 36 ja Pirita tee 26f vahemikus 14 000 – 35 000 kr/m2. Kuna müüdavad korterid on kvaliteeditasemelt identsed ning ülemistel korrustel paiknevate eeliseks alumiste ees on vaid avar vaade, võib vaate välja tuua otseselt hinna korteri lisaväärtusena.

Võrreldes hinnavahesid moodustab vaade nimetatud elamutes kuni 60 protsenti korterite turuväärtusest. Absoluutsummas moodustab see viimaste korruste korterite hinnast kuni 3,5 miljonit krooni. See motiveerib arendajaid üha enam otsima võimalusi maksimaalselt kõrgete eluhoonete rajamiseks.

Korterite kasvavad hinnavahed pole siiski pelgalt kinnisvaraarendajate liigkasu.

Iga ostja peab teadma, et ostuhinna ja kvaliteedi vahel on raudne seos. Kui keegi arvab, et soodsaima hinna eest soetatud eramu või korter on samaväärne või parema kvaliteediga kui kallimad analoogid, siis petab ta eelkõige iseennast.

Kui kõrgeim hind ei pruugi tagada kõrgeimat kvaliteeti, siis madalaim hind tagab kindlalt ainult madalaima kvaliteedi. Seega võib järeldada vaid üht: kui teil raha uue ja kalli korteri tarvis napib, tasub ringi vaadata nõukogudeaegsetes magalarajoonides. Seal on kohati isegi parema siseviimistlusega korterid kui uuselamutes, neid on võimalik veel soetada hinnaga 10 000 kr/m2.

Seevastu hinnaklassis 10 000 – 13 000 kr/m2 vaatab uutes korterites ostjale vastu reeglina ebakvaliteetselt viimistletud kipssein, plastikkattega “haiglavalged” sileuksed, kunstlik laminaatparkett ning maitsetu keraamiline plaat.

Kuigi vanemate (paneel)elamute arhitektuur ja välisviimistlus ei pruugi olla uutega konkurentsivõimeline, tagab nende tugev konstruktsioon hoonete püsimise veel paljudeks aastakümneteks.