Heategevuseks kogutakse sadu tuhandeid kroone
Ainuüksi AS-i EMT korraldatud kampaaniaga õnnestus abivajajatele kokku korjata 1,5 miljonit krooni.
MTÜ Oleviste Hoolekanne korraldab teist aastat järest kampaaniat, mille käigus kogutakse raha kodutute toetamiseks. MTÜ projektijuht Riina Vändre märkis, et 8. detsembril alustatud kampaania käigus on kodutute toetuseks kogunenud umbes 100 000 krooni, mille on annetajad kandnud Oleviste koguduse pangakontole.
Nimetatud kampaania käigus saab annetusi teha ka telefoni teel ning seda vastavalt 25 ja 100 krooni kaupa.
Kokkuvõte hiljem
Telefoniannetuste kokkuvõtted tulevad pärast kampaaniat umbes pooleteise kuu jooksul.
“Eelmisel aastal laekus meile annetustena umbes 150 000 krooni,” märkis Vändre.
Selle summa eest on võimalik MTÜ-l läbi aasta kodututele kolm korda nädalas süüa anda ning võimaluste piires ka riideid soetada. Vändre sõnul ulatub selle aasta kõige suurem eraisiku üksikannetus 50 000 kroonini. Kampaania kestab 11. jaanuarini.
Kuigi Riina Vändre on Oleviste Hoolekandes kodutute probleemiga tegelenud vaid kaks aastat, on tema sõnul tänavu olukord halvem kui mullu. “Inimesi satub enam tänavale, sest võlgnevuse tõttu on rohkem korteritest väljatõstmisi ning töötus süveneb.”
Enamik kodutuid on Vändre sõnul muulastest mehed. “30 protsenti on neid, kes on just-just tänavale sattunud ning 30 protsenti on alkohoolikud. Neist enamik on sellised, kes kindlasti enam ei rehabiliteeru.” Vändre hinnangul saab kodututest uuesti jalad alla vaid viis protsenti.
“Ei saa öelda, et meil oleks jõuludega seoses tunduvalt enam toetajaid. Küll aga võib öelda, et detsembris kasvab ühekordsete annetajate arv,” kommenteeris SOS Lasteküla Eesti Ühingu tegevdirektori asetäitja Nele Ülesoo neile laekuvaid toetusi.
Tema sõnul laekub suurem osa annetustest SOS-ile Skandinaaviamaade kaudu, kus annetajateks on valdavalt eraisikud, kellelt laekub iga kuu lasteküla toetuseks kindel summa.
Pole levinud tegevus
Eestis selline tegevus Ülesoo sõnul eriti levinud pole, sest regulaarseid eraisikutest toetajaid on vaid mõnekümne ringis. Keskmiselt toetavad eraisikud lapsi kuus 50 krooniga. “Kui inimestele säärane toetamine lihtsaks teha, oleks ka toetajaid kindlasti rohkem,” lausus Ülesoo. Samas kuulub SOS-i toetajate hulka ettevõtteid, kes toetavad lastekülalapsi just mitterahalisel teel. “Ettevõtted on pakkunud meie lastele töökohti ning korraldatud on ühisüritusi. Näiteks Indrek Pertelson hakkab andma lastekülalastele juudotrenne,” tõi Ülesoo näiteid.
SOS Lasteküla viis tänavu läbi jõulukaartide projekti, kus ettevõtetel oli võimalik osta laste joonistatud jõulukaarte. Nimetatud projekti raames teenis SOS Lasteküla umbes 50 000 krooni.
Eraettevõtetest sai mahuka kampaaniaga maha AS EMT, kelle “Lepatriinu jõulusoovi” kampaania raames saadi kokku 1 560 246 krooni. Nimetatud summa kulub riskilaste huvitegevuse korraldamisele, vastsündinutele elustamislaua ostmisele ning koerte varjupaiga loomade majja spetsiaalse ahju soetamisele. EMT viis koostööpartneritega läbi kampaania, kus sms-i saatmisega sai 1.–24. detsembrini anda toetus enda valitud heategevusprojektile.
Tartu Ülikooli Kliinikumi lastefondi toetuseks algas oktoobris püsiannetuskampaania “Väike rahasüst igal kuul”, mille puhul oli annetajatel võimalus sõlmida püsikorralduslepingud lastefondi rahaliseks toetamiseks. Lastefondi juhi Merike Kaunissaare sõnul on kampaania küll ametlikult lõppenud, kuid püsikorraldusi saavad soovijad endiselt teha.
500 otsekorraldust
Kampaania ise lõppes enne jõule. “Otsekorralduse sõlmijaid on praeguseks ligi 500,” ütles Kaunissaare, kelle sõnul on kampaania korras oktoobri lõpust siiani kogutud umbes 300 000 krooni.
Kaunissaare sõnul toetab enamik inimesi lastefondi 25- või 100-krooniste annetuste kaupa. Samas on ka neid, kelle igakuised toetussummad on 500 või 1000 krooni.
Kampaaniaga kogutud raha läheb väikelaste raviks vajalike jälgimismonitoride ostmiseks lastekliiniku vastsündinute ja lasteintensiivravi osakonda ning sünnitusmajja.
AS-i Tavid nõukogu esimees Alar Tamming ütles, et ta toetab heategevust, kuid talle ei meeldi heategevuse sidumine kampaaniatega.
“Pooldan rohkem sellist lähenemist, kus saab ise välja valida toetuse saaja, keda oleks võimalik püsivalt toetada,” lausus Tamming. Tema sõnul suunab AS Tavid annetusi heategevusorganisatsioonidele, kes tegelevad nende inimeste abistamisega, kes ise sellega hakkama ei saa. Lisaks panustab Tamming heategevusse personaalselt. “Nimedest ja summadest rääkida ei tahaks,” lausus ta.
