Heido Vitsur: Eesti vajab toodet, mille eest saab hinda küsida
Eestil on vaja toodet, mille eest on võimalik hinda küsida, mitte saada hinda, mida meile pakutakse, ütles LHV panga majandusekspert Heido Vitsur täna Tallinnas KUMUs toimuval Eesti Mööblitootjate Liidu konverentsil.
“Puidusektor on hõivatuse poolest kõige suurem majandussektor, kus on koos metsameestega üle 30 000 töötaja ning see on üks Eesti perspektiivsemaid sektoreid töötlevas tööstuses, siin on kõik eeldused selleks olemas,” rääkis Vitsur.
Majandusekspert rõhutas, et Eesti ettevõtetel on vaja suuremat haaret. "Ei saa toota vürtspoodidele – ei saa jääda kõige odavamasse ja kõige tihedamasse konkureerivasse gruppi. Mikroniššides rikkaks ei saa. Skype ei ole siin üksikuna mingisugune etalon. Meil on vaja toodet, mille eest on võimalik hinda küsida, mitte saada hinda, mida meile pakutakse. See, et mikroettevõttest tekiks uued majakad, selleks ei ole meil jõudu,” nentis ta.
Probleem on Vitsuri sõnul ka see, et Eestil on küll väga suur metsavaru, aga see on väga suures osas väga halvasti hooldatud. “Eesti metsa pakkumine on väiksem, kui tegelikult võiks olla. Mets on jagatud sageli kolme põlvkonna vahel, pärijad elavad Kanadas ning seetõttu on suur osa metsast hooldamata ning üleküpsenud. Sellega tuleks tegeleda,” leidis Vitsur.
Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman rääkis, et ta peab vajalikuks panustamist reaalteadustesse.
“Ka hariduse andmine peab muutuma,” ütles Luman. “Ülikoolid ei saa olla pelgalt akadeemiliste teadmiste jagamise kants, vaid ülikool peab olema koht, kus õpitakse oskusi ja teadmisi rakendama. Eestis ei oma kolmandik tööealistest inimestest erialaseid oskusi ja teadmisi, see arv peab tulevikus oluliselt vähenema. Huvi on peamine, mis annab hariduse - miks lennuk õhus püsib või miks muna keedes kõvaks läheb?” rääkis Luman.
Statistikaamet esitles täna ka uuringut "Edukus tööturul", mis uuris kutse- ja kõrghariduse lõpetanute keskmist brutosissetulekut ning sotsiaalset seisundit tööturul. Uuringust selgus, et niinimetatud praktilised erialad kiiret tööleasumist garanteerida ei pruugi, pigem oli kutseharidust omandanute seas töötuid 2012. aastal kõige enam: iga neljas kutseharidusega inimene oli tööta.
Vitsur märkis, et kui me Eesti majanduse jaoks kutsehariduse küsimust ei lahendada, ei lahenda mitte midagi.
