Heido Vitsur: Kreeka võlgu ei kirjutatud varem "korstnasse", kuna oli veel lootust
"Keegi filosoof väitis juba mitu tuhat aastat tagasi, et lootus on kõige levinum asi. Seda omavat ka need, kellel üldse mitte midagi ei ole. Reeglina on inimesed, kes lähevad poliitikasse ja ärisse keskmisest veel suuremad optimistid. Kui inimene ei usu enda edusse, ei hakka ta ju ei esimesse ega ka teise kohta trügima," sõnas Vitsur.
Vitsuri hinnangul oli seega peamiseks põhjuseks, et Kreeka laenusid "õigel" ajal maha kirjutama ei hakatud lootus, et asju saab korraldada nii, et neid laenusid maha kirjutada ei olegi vaja.
"Keegi ei saanud siis ju kõigile veenvalt selgeks teha ja tõestada võlakriisi edasist kulgu, näidata ära, et parim lahendus on võlgade kiire osaline maha kirjutamine ja nii edasi. See, et mitmed asjatundjad nii väitsid ja soovitasid, pole ju tõestus, sest erinevad autorid väitsid täiesti vastandlikke asju. Liiatigi pole selline mahakirjutamine paljudel juhtudel ei siis, ega ka praegu ühel hoobil võimalik. Seda ei luba kas seadus või rahakoti seis," sõnas Vitsur.
Rihma tuleb pingutada ka Eestil
"See, mida stabiilsusfondi maksed meile konkreetselt tähendama hakkavad, ma loomulikult öelda ei saa. Siiski ma ei arva, et üks või teine asi nende pärast maa pealt või Eestist sootuks ära kaoks. Pealegi on Eestil nende maksete tegemiseks rohkem võimalusi kui enamikel eurotsooni maadel. Me saame laenata, kasutada reserve, hoida kokku samal ajal kui mitmel riigil on sellesse valikusse jäänud ainult üks võimalus," lisas ekspert.
Kuid siiski ei maksa Vitsuri sõnul teha endale liigseid illusioone: ka meil tähendab selline kulu päris kindlasti prioriteetide ümbervaatamist ja üldist rihma pingutamist.
"Siinjuures oleks loomulikult hea, kui rihma pingutamiseks valitaks selline meetod, mis kahjustaks kõige vähem meie kasvu ja tulevikuväljavaateid. Aga see, kui suures ulatuses tuleb meil neid makseid tegema hakata, sõltub eelkõige sellest kui kiirelt see fond formeerub ja kui kiirelt eurotsoon enda rahamajandust ja elu reformida suudab. Siin kehtib ütlus: "aeg on raha" enam kui sajaprotsendiliselt," mainis Vitsur.
Kreeka päästab konkurentsivõime
"Kuid Kreekale etteheidete tegijatel tuleks aru saada sellest tõsiasjast, et ainuüksi riigivara müük ja kokkuhoid ei ole jätkusuutlik lahendus tekkinud probleemile. Kreeka lakkab olemast eurole probleem alles siis, kui ta taastub oma konkurentsivõime. Riigivara müük ega kulutuste kokkuhoid seda ainuüksi ei taga," selgitas ekspert.
Kreekat tuleb aidata, lisas Vitssur, sest Kreeka hätta jätmine tähendaks Euroopa idee allavett laskmist.
"Aga Euroopa suudab uuenevas maailmas oma kohta hoida üksnes ühtsena. Kuid rohkem kui Kreekat aidatakse antud juhul iseennast. Kui Kreeka turujõudude survel murdub, pole Euroopas jõudu, mis taksistaks kriisi levikut ja tunduvalt suuremaid kulutusi kui need, mis Kreeka abistamisega seotud samuti uut retsessiooni. Kuigi ma ei näe, et maailma võla- ja finantskriis selleks ajaks ületatud on, ei usu ma ka kollapsi tulekusse. Ei Euroopas, Eestis, ega ka maailmas. Siiski ootab meid ees keeruline aasta, raskem ja murelikum kui kaks viimast. Kuid ma loodan, et ka tasakaalustatum ja kui nii, siis annab see lootust, et tõeline taastumine on võimalik," rääkis Vitsur.
