"Esiteks on hiljaaegu avaldatud krediidiinfo andmetest näha, et Eestis on kasumit teeninud ettevõtete arv vaatamata sellisele palgakasvule suurenenud ja kasumi mass kasvanud," ütles LHV panga majandusekspert Heido Vitsur BNS-ile. "Teiseks annab selline palgakasv tunnistust sellest, kui keeruliseks on muutunud olukord meie tööjõuturul, seda eriti oskustööjõu osas," märkis ta.

Kuivõrd tööjõuturul pakkumise osas kiiret muutust ei ole oodata, siis avaldab tööjõu nappus palkadele ülespoole survet ka edaspidi, samuti jääb püsima demograafilistest muudatustest tulenev palgasurve, kommenteeris Vitsur.

Taoline palgakasv Vitsuri sõnul kuigi kaua nii kiiresti kasvada ei saa. "Kuigi ka praegu on palkade kasv ületanud töö produktiivsuse kasvu, saame arvestada, et esialgu on siin tegu ka palgatasemete korrektsiooniga, kuivõrd kriisi ajal reaalpalk enamikes valdkondades ei kasvanud, vaid vähenes," möönis ta ja hoiatas, et kiire palgakasv kätkeb endas ohtu kuivõrd tekitab tuleviku suhtes täitmatuid ootusi, raskendab investeerimisotsuste langetamist ja vähendab Eesti konkurentsivõimet maailmaturul.

Keskmine brutokuupalk oli statistikaameti andmetel 2013. aasta kolmandas kvartalis 930 eurot ja brutotunnipalk 5,58 eurot, möödunud aasta sama ajaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,8 protsenti ja brutotunnipalk 7,1 protsenti.