Heido Vitsur: raha jagamine on alati tüli majja toonud
"Seda vähemalt suveräänsete riikide puhul. Teiseks on kokkuleppele raske jõuda ka sellepärast, et eurotsooni riikidel on vaja mängu panna raha, mida neil ei ole," mainis Vitsur.
Kolmandaks takistab valitsustel ratsionaalseid ja antud olukorras raskeid otsuseid vastu võtta soov valimisi eelseisvaid võita, eeldab majandusekspert.
"Lõpuks, kuid mitte kõige vähetähtsam, on ka see asjaolu, et eurotsoon moodustus kui poliitiline, aga mitte kui majanduslikult ratsionaalne projekt. Kuid sellele vaatamata ei ole Euroopa jaoks kõige keerulisem Kreeka laenude, EFSF suurendamise ja probleemsete pankade rekapitaliseerimise probleem, vaid teadmatus selles, mis saab edasi pikemas perspektiivis," leidis vitsur.
Majanduseksperdile tundub, et hetke reaalsus on selline, et poliitiliselt kokkupandud euro ehitist hoitakse edasi püsti, sest see on varjuks suuremale osale Euroopa majandusest ja selle kokkuvarisemisega ei soovi riskida keegi.
"Probleem pole ju niivõrd majanduslik, kui poliitiline. Kuid ma kardan, et kokkulepetele jõutakse siiski alles viimasel minutil just niisama, nagu USAs jõuti viimasel hetkel kokkuleppele riigivõla suurendamise osas. Kahtlemata ei saa selline kokkulepe olema Euroopale kui tervikule parim, kuid ta on ainuvõimalik, sest hakkab suurimal määral arvestama kõige mõjukama grupi huve," kommenteeris Vitsur.
Kuid nagu eelpool öeldud, pole Euroopa tulevikuprobleemides ei Kreeka, Itaalia ega ka kommertspankade rekapitaliseerimise küsimustel kõige suuremat rolli, mainib Vitsur ja lisab, et need küsimused on hea tahte korral lühiajalises perspektiivis kiirest lahendatavad.
"Euroopa tõelised mured algavad sellest, et Euroopa on järjest multipolaarsemaks muutuvas maailmas kaotamas oma juhtpositsioone ega tea, kuidas neid tagasi võita. Ja kui ka teab, ei suuda vajalike reforme ei EL ega ka liikmesriikide tasemel läbi viia. Aga just see asjaolu hakkabki kujundabki Euroopa tõelist tulevikku. Siiski ei pea juhtpositsiooni kaotamine tähendama midagi eriliselt ebameeldivat. Rootsi on ju elanud pärast suurvõimu staatuse kaotamist tunduvalt mõnusamalt kui enne, samuti pole inglaste elul praegu suurt midagi viga ja nii edasi," lisas majandusteadlane.
