Heitmekvoodist uus ehitusbuum
Korteriühistutel on riigi poolt välismaale müüdud CO2 heitmekvootidest teenitud raha eest elamute soojustamisega tuli takus, sest sajad miljonid eurod tuleb eeloleva aasta lõpuni ära kulutada. Sügisel peaks ehitustööde hoog halva ilma tõttu raugema ja ehitusseadmete laod töövahenditega täituma, kuid ehitustellingute rentimiseks tuleb endiselt nädalaid järjekorras seista.
Ladu on tühi
„Ladu on juba praegu sageli tellingutest tühi, ehkki CO2 müügi rahad pole veel täies ulatuses käiku läinud,” ütles Ramirendi müügijuht Olle Äkke. „Kõik tellingud, mis sisse tulevad, lähevad kohe välja. Hinnad on kevadega võrreldes tõusnud ligi kaks korda.” Kui varem maksis tellingute ruutmeeter neli senti, siis nüüd juba seitse senti. Tavaliselt tuleb sügisel hinna järsk langus, kuid praegu valmistuvad fassaadifirmad tellingutel talvitumiseks.
„Nõudlust on üha rohkem ja vajadusel suudame ka talvel töötada,” ütles Karso Ehituse juht Sergei Gladkov. „Viiekorruselise maja puhul tuleb talvine fassaaditöö kõne all, sest objekti soojustamise kulud jäävad mõistlikkuse piiridesse. Kuid enamasti korteriühistud ei soovi talvist tööd, sest nad kahtlevad töö kvaliteedis.”
Tellingukatete ja soojapuhurite kasutamine muudab talvise fassaaditöö tülikaks ja kuni kümnendiku võrra kallimaks. „Materjalid ja segud vajavad niiske väliskliima tõttu talve ajal eriliselt kuivatamist, mistõttu tulebki see lisakulu,” rääkis RS Teami juht Ragnar Siss.
Samal ajal hoiavad hindade tõusu tagasi ka välismaalt saabuvad odava raha eest töötavad ehitusmehed.
„Poolakad teevad ligi poole odavama palga eest tööd, küsides vaid viis eurot ruutmeetri eest. Ega poolakad nüüd kaks korda viletsamat tööd ei tee, kuid nende motivatsioon on loomulikult viletsam,” selgitas Siss. „Kui meie küsime ruutmeetri eest ligi 32 eurot, siis turult võib leida ka 20 euro eest tegijaid. Ma pole kindel, kuidas sellise hinna puhul maksude maksmisega lood on.”
Kuigi fassaadide remontimise käigus vahetavad majaomanikud tavaliselt välja ka aknad ja uksed, ei ole aknaturul ülekuumenemist märgata.
„Tellimusi on alates 2011. aasta algusest rohkem, kuid akende tootmises on konkurents väga kõva, mis hindu väga üles viia ei lase,” tõdes Aknakoja müügijuht Nigul Nurm. „Buumiaegsete mahtudeni me siiski jõudnud pole, ehkki inimestel on tekkinud kindlus, et saavad rohkem kulutada.”
Remontida tuleb üle 480 hoone
2012. aasta lõpuks tuleb Jaapanile CO2 kvootide müügist saadud 146 miljoni euro eest Eestis energiasäästlikumaks remontida üle 480 hoone.
Kyoto protokolli kohaselt on riigil lubatud heitkoguse ühikute kauplemisest saadavate vahendite suunamine keskkonnasäästlikesse projektidesse või programmidesse. See, millisesse valdkonda tulu suunatakse, otsustab kvoodi ostja ning müügitehingust saadud tulu tuleb üldjuhul investeerida 2012. aasta lõpuks. Raha saab kulutada vaid majade energiasäästlikumaks muutmisele: fassaaditööd, akende-uste vahetamine, kütte- ja ventilatsioonisüsteemide uuendamine.
Korda tehakse näiteks koolimaju, hooldekodusid, lasteaedu, päästedepoosid, kultuurimaju, Vanemuise ja Vene Teater, mitu tervishoiuasutust ja haiglat, maaülikooli hoone, Tartu ülikooli raamatukogu, Kääriku spordikeskus, välis- ja majandusministeeriumi hooned, ilmavaatlusjaamad
ning Tallinna loomaaed.
