EASilt 1,44 miljonit eurot toetust saanud vaateratta jaoks tehtud plaanid on üli-ambitsioonikad, et mitte öelda võimatud. Eesmärk on saavutada avamisejärgsel aastal üle 300 000 piletiga külastaja, kellest umbes 15% (45 000) on väliskülastajad. Piletihinnaks on planeeritud 10 eurot ehk kokku soovitakse teenida ligikaudu 3 miljonit eurot müügitulu.

Kuid sellest ei piisa. EAS teatas pressiteates, et "EASi rahastatav vaateratas toob Eestile aastas hinnanguliselt 7 miljonit eurot turismitulu."

Helsingi vaateratta omanik: 7 miljonit eurot on võimatu number

Lähim sarnane atraktsioon asub Helsingis, mida opereerib ettevõte Skywheel. Tegevjuht Jaron Duivesteini sõnul on EASi planeeritud 7 miljonit eurot võimatu summa nagu ka jutt 300 000 külastajast. "Helsingi kesklinnas asuva Skywheeli piletitulu on 1,3-1,4 miljonit eurot ja meie piletihind on 12 eurot," ütles ta, küsides, kust võtab T1 vaateratas kolm korda rohkem külastajaid? "Need numbrid on rohkem kui ambitsioonikad. Need on võimatud," ütles ta.

"Ma olen selles valdkonnas töötanud 25 aastat. Jah, kaubanduskeskuses käib palju inimesi, kuid minu hinnangul kulutavad inimesed enamasti poodides käies raha ära ning meelelahutusele ei jää palju," ütles ta. "Euroopas vähemalt. Ameerikas on teistmoodi, seal kulutatakse rohkem raha atraktsioonidele," ütles ta.

EAS toetab T1 vaateratta ehitust 1,44 miljoni euroga, mis pidavat moodustama 45% atraktsiooni kogumaksumusest ehk kokku peaks vaateratas minema maksma 3,2 miljonit eurot. Duivesteini hinnangul on seda vähe. "Muidugi sõltub hind vaaterattast, aga Euroopast ostes läheks 45-meetrise diameetriga vaateratas maksma ligikaudu 4 miljonit eurot." ütles ta. Aastane hooldustasu ei ole Duivesteini sõnul suur, jäädes vahemikku 25 000-30 000 eurot.

45 000 turisti tuleb Eestisse, et sõita 15 minutit vaaterattal?

„Nagu pressiteates öeldud, on atraktsioon oma väliskülastajate hulgaks aastas prognoosinud 45 000, kellest suur osas viibib Eestis ilma ööbimiseta ja osa jääb kauemaks ning külastab ka muid kohti," ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso.

"Võttes arvesse ööbimisega ja ööbimiseta väliskülastajate osakaalude prognoose ning keskmisi väliskülastajate kulutusi Eestis 2016. aasta andmete alusel (keskmiselt 76.- EUR ilma ööbimiseta ning 294.-EUR reisi kohta), on hinnanguline turismitulu prognoos u 7 miljonit eurot, ütles ta.

Mutso sõnul on oluline antud kontekstis, et jutt käib just nimelt turismitulust, mitte mõistest „vaateratta käive või kasum“. "7 miljonit on tulu, mis tekib, kui inimesed külastavad vaateratast, ent jätavad raha ka mujale: transporti, toitlustusse jne. Ehk üks suur atraktsioon laiendab oma kasulikku mõju ka teistele, pikendades siinviibimist, motiveerides ka teisi teenuseid tarbima ning tekitades nii juurde tulu ka teistele turismiettevõtjatele," ütles ta.

Küsimusele, kas tema hinnangul on ikka reaalne, et 45 000 turisti tuleb siia, et sõita 15 minutit vaaterattal ja jätab seejärel 7 miljonit eurot Eestisse, hakkas Mutso kahtlema, tunnistades, et vaateratta külastajate prognoosis on omajagu usku. "Sõnastus on halb," ütles ta lõpuks. "Me mõtleme ikka, et pereturismi segmendi arendamine toob 7 miljonit eurot turismitulu, mitte vaateratas ise," lisas ta.

Skypargi täpsustus: vaateratas on küll pilkupüüdev, kuid külastajte arvu prognoosimisel arvestame ikka terve meelelahutuskeskusega

T1 kaubanduskeskuse meelelahutusala eest vastutab Skypargi meeskond, kelle kohaselt ei olnud EAS-i edastatud informatsioon päris täpne. Nimelt ei käi nende külastajate arvu ja sellest tuleneva turismitulu prognoos ainult vaateratta kohta, vaid terve meelelahutusala külastatavuse kohta.

"Et vaateratas riisub suure osa meedia tähelepanust on selle projekti ainulaadsuse tõttu mõistetav. Teisalt on siiski kahju, et veidi tänamatult on vaateratta varju jäänud seesama meelelahutusala, mille pärast Skypargi meeskond Pro Kapitaliga kaks aastat tagasi üldse läbirääkimisi pidama hakkas," kirjutati T1 kaubanduskeskuse novembri uudiskirjas.

Nimelt tuleb keskuse viimasel korrusel Euroopa kõige suurem batuudiala, kuhu juba tuttavate Skypargi platvormide kõrvale lisanduvad Eestiski täiesti uued batuudi-palliväljakud. Siis 10 meetrised ronimis- ja turnimislinnakud, liumägede ja labürintide väljakud, 360⁰ 4D kino, autodroom, sünnipäevatoad, toitlustuskompleks nii pidude kui kogu meelelahutusala teenindamiseks ja veel palju muud.