Euroopa Liit on juba aastaid püüdnud läbi suruda otsuseid, millega ehitataks katvat Euroopa liiklusvõrgustikku. See võrgustik hoiaks kokku liikujate ja liigutatavate energiat. Energia kokkuhoid tähendab liikumise saaste vähenemist. Edasiminek on aga aeglane: puudub raha ja riikide vaheline koordineerimine on konarlik, kirjutab Helsingin Sanomat.

Tallinna-Helsingi tunneli üle arutamiseks ja uuringuteks on eraldatud raha, aga ka see projekt edeneb aeglase väärikusega, mis Helsingin Sanomate hinnangul võib-olla Euroopa Liidule sobibki.

„Siis tuleb Soome miljonär, kes räägib, et teeb selle tunneli ära, korraldab finantseerimise – osaliselt Hiina rahaga – ja lubab, et tööd algavad üsna kohe. Olgu siis projekt usutav või mitte, võiks ette kujutada, et EL-is rõõmustatakse: üks mure vähem, kui see asi edeneb,” kirjutab Helsingin Sanomat. „Aga ei. EL ei ole eriliselt hea uute ideede vastuvõtmises, mis muudaksid seda, mida on kunagi kokku lepitud. Ja on muudki. Ka Eesti meelest ei ole tunnel põhja poole just idee number üks.”

Kui Vesterbacka tunneli kohta küsida Euroopa Liidu transpordivolinikult Violeta Bulcilt, hakkab ta Helsingin Sanomate teatel rääkima Euroopa Liidu tunnelist. Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis tundub Vesterbacka idee Helsingin Sanomate teatel olevat väga halvasti tuntud.

Eesti ja Euroopa Komisjon on sama meelt, et Rail Baltica tuleb enne tunnelit valmis saada. Helsingin Sanomate teatel tundub lõuna olevat Eesti jaoks huvipakkuvam suund, mistõttu tahetakse tähelepanu suunata raudteele.

Ka Vesterbacka finantseerimismudel tundub Helsingin Sanomate teatel olevat ebamugav. Bulci sõnul Hiina raha küll kõlbab, aga...