Riiklik lepitaja Henn Pärn räägib Ärilehele antud intervjuus, mida ta arvab streikidest, kuidas mõjutavad hüppelised ja tööandjat jalust löövad palganõudmised ja -tõusud majandust ning et ametiühingud võiksid „tsiviliseerituks muutuda”.

Pärast Tallinki töötajate hoiatusstreiki ütlesite, et kahe osapoole vahel valitseb sõjaseisukord. Miks üldse lähevad töötaja ja tööandja suhted niivõrd nugade peale, et süüdistatakse üksteist meedias ja korraldatakse tööseisakuid?

Ametiühingu poolt algasid palgaläbirääkimised siis, kui Põhjamaade lipu all sisenes Eesti turule teine laev, mis pakub 30% kõrgemat palka, ja pani paika uue standardi. Mõttelaad on aga pigem selline, et kunas jõuab Eesti palgatase Skandinaaviamaade tasemele. See on suur konflikt, sest paljud meie ettevõtted müüvad juba ju Euroopa turule ja seega peaksime justkui saama ka sama palka. Aga see lähenemine on väga valuline ja see konflikt jääb veel pikaks ajaks. Samas ütleb Tallink, et neil tööjõupuudust ei ole, sest nad maksavad teatud protsendi kõrgemat palka kui n-ö maismaal. Need on tegelikult väga julged inimesed, kes streigiga kaasa lähevad, pigem on paljud n-ö tööusku.

Loe edasi, millise mulje jättis Pärnale hoiatusstreik ja kas ta pole liiga tööandjate poole kaldu.